Читать книгу Kõrvalehüpe - Santa Montefiore - Страница 2

Inimloomus on justkui kaleidoskoop, kus miljonid väikesed peeglid annavad edasi spektri kõiki värve, olenevalt sellest, kustpoolt valgus neile peale langeb. Ta on ülimalt mitmekülgne ja piiramatu oma võimalustes. Ja ometi, selles keerulise ülesehitusega peeglite labürindis jäävad mõned peegelpinnad alatiseks pimedusse, saamata võimalust särada, ja mitte keegi ei tee neid märkama.

Võib-olla ei suuda me mitte kunagi täielikult realiseerida oma võimet armastada. Võib-olla ei puhke me iialgi täielikult õide. Aga mõnikord seab elu meid olukorda, kus me saame vähemalt aimu sellest, millised me võiksime tegelikult olla, kui vaid lubaksime valgusel tungida neisse pimedatesse, salajastesse soppidesse oma hinges. Ja siis me mõistame, et meil on tiivad, on alati olnud…

Täiusliku õnne otsinguil