Читать книгу Ühe tüdruku lugu - Sara Zarr - Страница 3

Ma olin kolmeteistkümnene, kui mina ja Tommy Webber teisipäeva õhtul kell 11 Montaras vana Chart House’i kõrval parklas Tommy Buickis mu isale vahele jäime. Tommy oli seitseteist ja minu venna Darreni nii-öelda sõber.

Ma ei armastanud teda.

Ma pole isegi kindel, kas ta meeldis mulle.

Autos oli külm ja Tommy oli pilves ja me olime seda värki seal juba oma tosin korda teinud, ja ma tundsin rannast tõusvat soolaka õhu lõhna ja oma peas kirjutasin ma lugu ühest tüdrukust, kes surfas külmal rohelisel ookeanil, kuid ühel päeval hakkas ta vales suunas sõudma ega saanud sellest enne aru, kui ta tagasi vaadates enam kallast ei näinud.

Oma peas kirjutasin ma seda lugu, samal ajal kui Tommy oma asja ajas, hoides ühe käega mu hobusesabast.

Ma mõtlesin parajasti sellele tüdrukule – sellele surfarile –, kui Tommy vandesõna kuuldavale tõi ja mind lahti lasi. Mu isa rebis kõigepealt autost välja tema, siis minu. Ta tõukas Tommy eemale ja surus minu meie vanasse Tercelisse.

Vahetult enne parklast väljasõitu heitsin vargsi pilgu isa poole. Need võisid olla pisarad, mis mööda ta põski alla nirisesid, aga see võis olla ka udus peegelduvate autotulede põhjustatud silmapete.

Ma hakkasin midagi ütlema. Ma ei mäleta, mida.

„Ära mõtlegi,” ütles ta.

See oli peaaegu kolm aastat tagasi.

Sellest ajast saati pole isa mulle silma vaadanud ega minuga rääkinud, nagu päriselt rääkinud.