Читать книгу Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse - Seppo Saario - Страница 7

Оглавление

2. Kuidas ma ostan börsiaktsiaid?

Ka tuhande versta pikkune teekond algab esimesest sammust.

Hiina vanasõna

Väärtpaberiturul liigub suur raha. Seetõttu on tegevus turul täpselt reguleeritud. Soomes jälgib seaduste ja normide täitmist Finants­inspektsioon (www.finanssivalvonta.fi, Fiva). Selle ametkonna eesmärk on finantsturgude stabiilsuse ja usaldusväärsuse kindlustamine. Väärtpaberibörsil kauplevad omavahel ainult registreeritud börsivahendajad.

Helsingi börsil valitsevad kauplemist välismaised börsivahendajad. Valdaval osal Helsingi börsil tegutsevatest maaklerfirmadest ei ole Soomes kontorit. Need on nn kaugvahendajad. Soome kapitalil põhinevad näiteks Evli, FIM, Nordea, OP-ryhmä, United Bankers ja Ålandsbanken. Erainvestorite eelistatuim vahendusfirma on rootslaste Nordnet. Nende osatähtsus Helsingi börsi aktsiakäibes moodustab ainult murdosa. Ka Helsingi börs ise on välisomanduses. See kuulub Ameerika Ühend­riikide ettevõttele NASDAQ OMX Group. Infotehnoloogia areng ja raha vaba liikumine on põhjustanud selle, et ükskõik kes võib osta ükskõik millise börsiettevõtte aktsiaid geograafilisest asukohast olenemata.

Isamaalisest vaatevinklist on olukord nukker: börs kuulub välismaalastele, börsil kauplemine toimub valdavalt välismaiste vahendajate kaudu ja börsiettevõtted on suuremas osas välismaises omandis. Enim lisandväärtust loovad Soome kasvuettevõtted, nagu Amer Sports, Chips, Cramo, DNA, Finnlines, Hoivatilat, Instrumentarium, Kemira GrowHow, Kotipizza, Liinos, Okmetic, Pihlajalinna, PKC Group, Pöyry, Ramirent, Rocla, Salcomp, Sponda, Stonesoft, Tamro, Technopolis, Tekla ja Vacon on müüdud avalikul pakkumisel välismaale enne, kui need jõuavad kasvada täissuuruseni.

Võime öelda, et meie, soomlased, teeme tööd ja säästame oma vara Soomes, kuid koore meie saavutustelt riisuvad välismaised ettevõtjad. Omandi ja selle tootluse ränk maksustamine on takistanud jõukuse kasvu. Soomlastest omanikke on ühiskonna arengut silmas pidades vähe.

Börsiväärtpaberite ostmiseks ja müümiseks peab olema mõne börsivahendaja klient. Siinkohal on toodud valik mõningate börsitehinguid vahendavate ettevõtete internetiaadressidest: aktia.fi, evli.com, danskebank.fi, fim.com, mandatumtrader.fi, nordea.fi, nordnet.fi, op.fi, unitedbankers.fi ja alandsbanken.fi.

Väljavalitud vahendajaga tuleb sõlmida kirjalik kliendileping. Minu kogemuste põhjal on kliendilepingu sõlmimise nõuded ranged. Paljud ei vaevu täitma blanketti, et osta börsil noteeritud aktsiaid, indeks­aktsiaid ja kas või personalioptsioone, vaid usaldavad oma finantsvara teatud tasu eest kellegi teise hoole alla, paigutades näiteks investeerimisfondidesse.

Kliendilepingu sõlmimisel väärtpaberimaakleriga tuleb avada väärtpaberikonto. See on samasugune nagu arvelduskonto, ainult selle erinevusega, et kontol hoitakse väärtpabereid, näiteks kodu- või välismaiseid aktsiaid, indeksaktsiaid, optsioone või märkimisõigusi. Selleks, et klient võiks ise oma arvuti kaudu kaubelda välismaiste väärtpaberitega, peab olema väärtpaberimaakleriga erileping.

Peale väärtpaberikonto peab kliendil olema arvelduskonto, mille kaudu teostatakse börsitehingutega kaasnevad rahalised ülekanded. Kui klient tahab esimest korda osta börsiaktsiaid, saab ta seda teha alles siis, kui mõlemad pooled on kliendilepingule alla kirjutanud ning klient on vajaliku summa vahendaja juures oma arvelduskontole üle kandnud.

Internetis sooritatakse tehinguid börsiaktsiatega suuresti samamoodi nagu tavalisi pangaasju. Kui klient soovib tehinguid teha otse võrguteenuse kaudu, saab ta börsivahendajalt paroolid, mis on vajalikud oma kontole sisselogimiseks, ja ka väärtpaberitehingute tegemiseks. Kui arvelduskontole on kantud raha, võib alustada börsilt väärtpaberite ostmist. Elektroonilisele orderile märgitakse, milliseid väärtpabereid ja mitu tükki soovitakse osta. Klient näeb kuvarilt, millised on viis paremat ostu- ja müügipakkumist. Nende põhjal saab ta otsustada, millise hinnaga ta on valmis tehingut sõlmima.

Kodumaised ja lähipiirkonna börsitehingud sooritatakse interneti teel silmapilk. Minul on võimalik kaubelda eri börsidel üle maailma. Reisil olles saan vajaduse korral tehinguid teha mobiiltelefoni või arvuti abil.

Kui klient ostab väärtpabereid, siis kantakse raha tema kontolt üle kahe tööpäeva jooksul. Tehingud selgitatakse niisiis teisel tööpäeval pärast tehingupäeva. Müügi korral kantakse raha müüja arvelduskontole samuti üle kahe päeva jooksul. Ettevõtete makstavad dividendid või kapitali tagasimaksed jõuavad börsivahendaja kaudu kliendi arveldus­kontole, kust ta võib need üle kanda arvelduskontole näiteks teises pangas.

Väärtpaberiregistri arendamine ja ülalpidamine maksab ja selle kulud peavad nii või teisiti kandma kliendid. Aktsionärid maksavad igal aastal teatud summa aktsiate hoidmise eest ning ostu ja müügi puhul vahendustasu. Need tasud on väga erineva suurusega. Välismaiste aktsiate hoiukulud on üldiselt suuremad kui kodumaistel.

Väiksemad investeerimisfirmad pakuvad klientidele teenuseid üld­juhul odavamalt, isegi tasuta. Ole hinnateadlik ja hoia oma kulud kontrol­­li all. Sinu lõplik tulu oma varalt on sama suur kui väärtpaberite tootlus, millest on kulu maha arvatud. Mitmeks aastaks tehtud investeeringute puhul võtab tarbetult suur kulu suure osa tulust.

Mõni vahendaja on võtnud väikeklientidelt suurt tasu, mistõttu osa investoreid on pidanud paremaks anda oma väärtpaberid hoida soodsamat teenust pakkuvatele registripidajatele. Väärtpaberikonto teenustasudega rahulolematu klient võib vaevata kanda oma väärtpaberid ühelt kontolt teisele. See on võimalik, kui avada väärtpaberikonto soodsamat teenust pakkuva vahendaja juures, ühtlasi volitades teda korral­dama vajaliku ülekande.

Väärtpaberikontol oleva vara saab pantida võla või tuletisväärtpaberite turul tehingute tagatiseks. Aktsiaomanikul võib sama maakle­ri juures olla mitu väärtpaberikontot, millest mõni võib olla panditud, mõni vaba.

Börsiaktsiaid on lihtne hoida

Väärtpaberite üks põhiomadusi on hoidmise lihtsus. Elektrooniline hoiusüsteem on arenenud järk-järgult alates 1991. aastast. Süsteemi kujundamine oli pikk samm lihtsa ja turvalise väärtpaberiomanduse poole. Enam pole vaja säilitada aktsiatähti, meeles pidada dividendide väljamaksupäeva või lõigata dividendi- ja märkimisõiguse kuponge. Nüüd kantakse dividendid automaatselt aktsionäri kontole nende väljamaksmise päeval, mis on tavaliselt kuues pangapäev pärast üldkoosoleku otsust dividendide maksmise kohta. Aktsia sisaldab dividendi kuni üldkoosolekupäeva lõpuni. Aktsia noteeritakse ilma dividendita jaotusotsuse teinud üldkoosoleku järgsel esimesel argipäeval.

Kuna börsil noteeritud välismaiste fondiosakute (millega kaubeldakse nagu aktsiatega) ehk ETF-idega (exchange traded fund) on sageli võimalik valida kasvu- ja tootlusfondide vahel, soovitan maksu­kaalutlustel alati eelistada kasvufonde. Tootlusfondide puhul kogutakse indeksisse kuuluvate ettevõtete makstud dividendid kokku ja makstakse välja tavaliselt kord, mõnel juhul neli korda aastas. Kes on näiteks investeerinud arenevate riikide suurimaid ettevõtteid hõlmavasse indeksisse, millega kaubeldakse New Yorgi börsil tunnuse EEM all (iShares MSCI Emerging Markets), selle kontole kantakse jaanuarikuu algul indeksisse kuuluvate ettevõtete poolt eelmisel aastal makstud dividendid.

Soomlasest investoril tasub vältida tulumaksu ja valida tootlusosakute asemel sama väärtpaberi kasvuosakud. Fondid ei maksa dividendide eest tulumaksu. Kasvuosakute puhul ostab fondivalitseja laekuvate dividendide eest dividende jaotanud ettevõtte aktsiaid juurde. Tulumaksukohustus tekib alles siis, kui fondiosak kasumiga maha müüakse.

Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse

Подняться наверх