Читать книгу Armid - Sharon Sala - Страница 4

Praegu, mil ma seda raamatut kirjutan, on 2006. aasta läbi saamas ja minu kaheksakümne kuue aastane ema on jälle minu kõrval. Oleme taas ühe katuse all koos nagu siis, kui me alustasime, aga nüüd on rollid vahetunud.

Täna hoolitsen mina tema eest ja võin ausalt tunnistada, et mul on suur rõõm seda teha.

Ta õpetas mulle kõike, mis selles elus on hea ja õige. Ta on alati mulle toeks, toetab minu otsuseid ja lohutab, kui elu veeretab

minu teele raskusi.

Ma olen õnnelik inimene ja ma tean seda.

Ma pole oma elus hetkekski mõelnud, et ta ei armasta mind või võiks mind hüljata.

Tänu tema usule olen saanud selleks, kes ma olen täna – naine, kes armastab elu ja on kindel, et suudab viimaks ületada kõik raskused ning neist üle olla.

Mul on hea meel pühendada see tugevast naisest jutustav raamat oma elu tugevaimale naisele – minu emale.

Pühendatud Iris Shero Smithile.