Читать книгу 12 aastat orjana - Solomon Northup - Страница 5

KIRJASTAJA EESSÕNA

KUI SELLE VÄLJAANDE KIRJASTAJA ALLJÄRGNEVA JUTUSTUSE avaldamiseks ettevalmistusi alustas, siis ei arvanud ta, et see raamat võiks nii mahukaks paisuda. Kuid selleks, et tuua lugeja ette kõik faktid, mis talle teatavaks olid saanud, tundus vajalik paisutada jutustust praeguse mahuni.

Paljud järgnevatel lehekülgedel esitatud väited on leidnud kinnitamist rohke tõendusmaterjaliga, teised väited toetuvad täies ulatuses vaid Solomoni ütlustele. Et ta on rangelt tõe piirides püsinud, sellega on vähemalt kirjastaja, kellele avanes võimalus tema jutustusest kõik vasturääkivused ja lahknevused välja otsida, täiesti nõus. Sama lugu on Solomon korranud muutumatul kujul ja lahknevuste puudumisega isegi kõige väiksemates detailides, ning ta on hoolikalt läbi lugenud käsikirja ja dikteerinud sellesse tehtavad muudatused ka neis kohtades, kus on ilmnenud kasvõi kõige tühisemaid ebatäpsusi.

Solomoni saatuseks oli viibida vangistuses mitme peremehe omanduses. See, kuidas teda koheldi Pine Woodsis viibimise ajal, näitab meile, et orjapidajate seas leidub nii humaanseid inimesi kui ka jõhkardeid. Mõnedest neist räägitakse tänulike tunnetega, teistest seevastu meelekibedusega. Meie arvamist mööda esitab järgnev jutustus Solomoni läbielamistest Bayou Boeufis täiesti õige pildi orjandusest, selle nii helgematest kui ka süngematest tahkudest, sellisena, nagu see praegu selles piirkonnas eksisteerib. Toimetaja, kelle arvates tema enda mõtteid mingid eelarvamused ei moonuta, näeb oma ainsa eesmärgina anda edasi tõetruu lugu Solomon Northupi elust, mida ta kuulis Solomoni enda suust.

Selle eesmärgi saavutamisega on ta enda meelest ka hakkama saanud, ning seda vaatamata rohkearvulistele puudustele stiilis ja väljendusviisis, mida see tekst võib sisaldada.

DAVID WILSON

WHITEHALL, N. Y.,

1853. AASTA

MAIKUUS