Читать книгу August XIII ja kõikenägev silm - Tania del Rio - Страница 13
Оглавление13
AUTOMOBIIL!
dest, aga see kuju oli kõikidest loomadest suurem. See urahtas taas ja Augusti süda hüppas rõõmust. See ei olnud mingisugune tavaline olend.
See oli automobiil!
August ei olnud näinud automobiili sellest ajast saadik, kui Augusti hotellist lahkus viimane külastaja, kes oli tõotanud, et ei naase siia kunagi. Viis pikka aastat olid möödunud ilma ainsagi kliendita. Augusti silmad läksid pärani, kui automobiil mäkke tõusis. Lõpuks ometi tuli keegi nende juurde öömajale!
Auto sõitis läbi kunagi nii suursuguste raudväravate, aeglustas hoogu ning jäi Augusti hotelli paraadukse ees seisma. Ning just sel hetkel meenus Augustile, et uute külastajate tervitamine ja nende pagasi kandmine on tema töö.
Ta võpatas, kui hotelli sisetelefon turtsudes tööle hakkas – selle plekine hääl kajas korstnalõõris vastu – ja läbi kahina võis kuulda onu Rupertit paaniliselt hüüdmas:
„AUGUUUST!“
Nüüd tuli kiiresti fuajeesse jõuda! August kaalus, kas mitte otse läbi korstna minna, aga liikuda kaheksa korrust alla-poole tähendas pikka laskumist. Ta hüppas hoopis üle katuseserva, haaras ühe käega vihmaveerennist kinni ja lennutas end hooga pööninguaknast sisse. August
maandus hirmsa põntsatusega ja nõge lendas kõikjale üle tema tuba äärest ääreni täitva väikese voodi ja kirjutuslaua. Varem oli August maganud ühes hotelli teise korruse suurtest magamistubadest, aga tädi Annacondale ei meeldinud laste seltskond ja ta tahtis Augusti jalust ära saada. Ta pagendas poisi hotelli viimasele korrusele, kaheksa korrust kõrgemale fuajeest, kus oli Augusti põhiline tööpõld.
August tõttas oma toa põrandas oleva luugi juurde, tõstis selle üles, ronis puust redelit mööda alla ning maandus mütsatu-sega keset kaheksanda korruse koridori. Ta ajas end püsti ja jooksis trepi juurde, peas pulbitsemas erinevad küsimused. Kes see salapärane külastaja on? Ja miks oli ta tema hotelli tulnud?
