Читать книгу Corrida - Teet Kallas - Страница 7

Punulaid on väga väike saar Läänemeres. Hea kujutlusvõime korral võiks seda nimetada lähkrikujuliseks, tegelikult on laid lihtsalt ebamääraselt lopergune.

Punulaiu pindala on viimastel andmetel (1963) 5,803km². Kuna aga laid koos teiste Läänemere saartega (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Abruka, Vilsandi, Veeriku jt.) aegamisi kerkib, siis võib pindala olla juba mõne ruutmeetri võrra suurem. Saare suurim pikkus on 3 km 284 m, suurim laius loperguse ja sopilise kuju tõttu vaieldav, kuigi geograafiaatlased pakuvad peaaegu üksmeelselt välja 2 km 006 m.

Punulaiu näol on tegemist tüüpilise kivise pinnasega ning kõrgendikuvaese väikesaarega. Kõrgeim looduslik punkt on Naharanna pank (16 m üle merepinna), siin-seal leidub veel üksikuid tähtsusetuid künkaid. Naharanna pangal seisab XIX sajandil ehitatud majakas. Sellest pole kahjuks kuigi palju teada, sest tolle aja perioodika ei peatu Punulaiu-Naharanna kivimajakal peaaegu üldse. Teada on vaid see, et majaka tegutsemisaeg (1837–1853) oli lühike ennekõike ebaõnnestunud kohavaliku tõttu. Õige pea ehitati uus majakas, see asub mandril, Sallamaa külas ja töötab tänaseni.

Saarelt ulatuvad merre kolm võrdlemisi pikka säärt. Lõuna poole jääb Tömpsaba, mis koos kaarja vastaskaldaga moodustab randumiseks soodsa lahesopi. Tõsi küll, suuremate aluste jaoks on laht liiga madal. Läände sirutub Ullupää, kirdesse, Naharanna naabrusse jääb Sarvenina säär.

Punulaiu floora on võrdlemisi liigivaene. Puudest kasvavad saarel domineerivalt kadakas ja mänd. Nähtavasti inimtegevuse jäljena leiame siit ka mingil määral kuuski, aga ka mitmeid lehtpuid: kaski, haabu, pärni, toomingaid, vahtraid, pihlakaid. Taimkatte kasinust korvab paari harukordse liigi esinemine, olgu nimetatud südajalehine rapuntsel (Phytéuma L. charmélii Vill), kirikakraleheline seebilill (Saponària L. bellidifòlia Smith) ja teravalõhnaline rohttaim, mida rahvakeeles hüütakse millegipärast pullipöörirohuks. Viimast taime on leitud veel vaid Vilsandi saarelt.

Saare ja selle lähikonda jäävate väikelaidude (rahude) vetes esineb haugi, ahvenat, lesta, särge, säinast ja angerjat. Viimast lubatakse püüda piiratud vahenditega (vt. „Kalapüügi eeskirjad ENSV-s”, Tallinn, 1977). Saare linnustiku moodustavad kajakalised, pardilised, linavästrikud, liivarullid, kassikakk, neli suitsupääsupaari ja teised linnuriigi esindajad. Loomadest tuleks nimetada mutte, mügrisid, siile, hiirelisi, mitmesuguseid putukaid, aga ka teisi loomariigi esindajaid.

Punulaiul valitseb mereline kliima. Suvi on suhteliselt soojem, talv aga äärmiselt ebastabiilne. Sademeid esineb mõnikord harva, mõnikord sageli. Tuuli esineb väga tihti.

Punulaid jääb mandrist linnulennult kaheksa ja poole kilomeetri kaugusele. Koos lõunasse jääva Veeriku saatega ning arvukate väikelaidudega moodustab ta omaette arhipelaagi. Kui soojal ja selgel suvepäeval Oopkauba rannast merele vaadata, võime näha optilist efekti — nii mõlemad suuremad saared (Veeriku, Punulaid) kui ka laiud näivad veepinna kohal õhus hõljuvat. See silmapete tekitab illusiooni saarte kaugusest ja ligipääsmatusest.

Laidusid, mis enamuses jäävad mandri ja Punulaiu vahele, on sõltuvalt aastaajast ning veetasemest kolmekümne ja kuuekümne vahel. Rahvasuu on andnud neile frivoolse, kuid millegipoolest täpse üldnimetuse — Lambapasa.

Administratiivselt kuulub Punulaid „Peilingu” kolhoosi alla.

1962. aasta kevadel ostis „Deftorvori” Tallinna Baasi vanemkaubatundja Georg Kalm soodsa hinnaga (550 rubla) saarel asuva mahajäetud Ülgeme talu. Enamiku suvest, vabast ajast ja isiklikest hoiustest kulutas ta talu remontimisele, samuti mootorpaadi hooldamisele. Täpselt kümne aasta pärast, 1972. aasta kevadel müüs ta talusuvila soodsa hinnaga (3500 rubla.) maalikunstnik Paul Paatmehele.

1973. aasta kevadel müüs maalikunstnik Paul Paatmees Ülgeme talusuvila soodsa hinnaga (2500 rubla.) graafik Lembit Mähele.

1974. aasta kevadel müüs graafik Lembit Mähe talusuvila soodsa hinnaga (1800 rubla.) teatridekoraator Olev Pistale.

1975. aasta kevadel müüs teatridekoraator Olev Pista Ülgeme soodsa hinnaga (1200 rubla.) lasteraamatute illustreerijale Urvo Sugapuule.

Veel paar korda vahetas Ülgeme omanikku. Paar kuud enne nimetatud juunipäeva, mil Veeriku saare postivedaja oma väsinud pea üürikeseks ajaks Punulaiu territooriumile puhkama asetas, vormistasid kaks Tallinna intelligenti, lasteajakirjanik Peep Pindam ja mitmekülgne literaat Osvald Rass, Oopkauba külanõukogus asjakohase dokumendi Punulaiu saarel asuva Ülgeme talu ostu-müügi kohta. Hind oli ostjale igati soodne, 550 rubla.