Читать книгу Tiivad - Terry Pratchett - Страница 3

… oli Arnold Co (as. 1905), suur kaubamaja.

See oli koduks mitmele tuhandele noomile – nii nad ennast nimetavad –, kes olid ammu jätnud sinnapaika elu looduses ja end inimeste põrandate all sisse seadnud.

Kuid inimestega pole noomidel midagi ühist. Noomide arvates on inimesed suured, aeglased ja rumalad.

Noomid elavad kiiresti. Kümme aastat on nende jaoks nagu terve sajand. Kuna nad olid elanud Kaubamajas juba üle kaheksakümne aasta, olid nad ammu unustanud, et on olemas sellised asjad nagu päike ja vihm ja tuul. Nemad teadsid ainult Kaubamajast – mille legendaarne Arnold Co (as. 1905) oli loonud noomidele sobilikuks elukohaks.

Siis aga tulid Kaubamajja Välismaailmast, mille olemasolu noomid ei uskunud, Masklin ja tema väike hõim. Nemad teadsid väga hästi, mis on vihm ja tuul. Sellepärast nad nende eest põgeneda püüdsidki.

Nad tõid endaga kaasa Asja. Aastaid olid nad arvanud, et Asi on omamoodi talisman, õnnetooja. Alles Kaubamajas, elektri läheduses, ärkas Asi üles ja rääkis väljavalitud noomidele asjadest, millest nad väga vähe aru said…

Noomid said teada, et nad on pärit tähtedelt, nad tulid sealt mingi laevaga, ja kusagil taevas on see laev neid tuhandeid aastaid oodanud, et viia nad KOJU…

Noomid said teada ka seda, et kolme nädala pärast lõhutakse Kaubamaja maha.

Sellest, kuidas Masklin pettuse, ähvarduste ja veenmisega noomid Kaubamajast lahkuma sai, kuidas nad ärandasid ühe Kaubamaja hiiglasuurtest veoautodest ja põgenesid, jutustatakse raamatus „Autojuhid”.

Nad jõudsid vanasse karjääri ning mõnda aega sujus nende elu üsna hästi.

Aga kui sa oled nelja tolli pikkune olend hiiglaslikke inimesi täis maailmas, ei suju sinu elu kunagi väga hästi väga kaua.

Nad said teada, et inimesed kavatsevad karjääri uuesti avada.

Samal ajal leidsid nad ajalehetüki, millel oli Richard Arnoldi pilt – üks Arnold Co Kaubamaja asutanud vendadest Arnolditest oli Richardi vanaisa. Firma, millele Kaubamaja kuulus, oli nüüd juba suur rahvusvaheline kontsern, ja Richard Arnold – nagu ajalehes öeldi – pidi sõitma Floridasse, et vaadata kontserni esimese sidesatelliidi kosmosesselaskmist.

Siis avaldas Asi Masklinile, et kui ta kosmosesse pääseks, saaks ta noomide laeva kutsuda. Masklin otsustas võtta kaasa mõned noomid, minna lennujaama ja otsida mingi võimalus Floridasse pääsemiseks, et Asi taevasse toimetada. Loomulikult oli see mõte naeruväärne ja selle teostamine võimatu, Masklin aga ei teadnud seda, niisiis üritas ta ikkagi.

Uskudes, et Florida on viie miili kaugusel, terves maailmas on kokku paarsada inimest, ja teadmata täpselt, kuhu on vaja minna ja mida kohale jõudes teha, kuid võtnud kindlalt otsuseks sinna ikkagi jõuda ja seda teha, asusid Masklin ja tema kaaslased teele.

Karjääri jäänud noomid võitlesid inimestega raamatus „Kaevajad”. Nad kaitsesid karjääri nii kaua, kui suutsid, ja lõpuks põgenesid Jekubiga, suure kollase kaevamismasinaga.

See lugu aga räägib Masklinist…