Читать книгу Tark lapsevanem - Thomas Gordon - Страница 10

Järjekindluse nõue on pannud paljusid vanemaid arvama, et nad peaksid alati samu tundeid jagama, moodustades laste vastu ühise vanemliku rinde. Kuigi täielik mõttetus, on see ometi üks levinumaid seisukohti laste kasvatamisel. Selle arusaama kohaselt peavad vanemad alati teineteist toetama, pannes lapse uskuma, et nii ema kui isa suhtuvad tema tegudesse ühtemoodi.

Lisaks sellele, et selline strateegia on ebaaus – ikkagi kaks ühe vastu –, põhjustab see tihti ühe vanema valskust.

Kuueteistaastase tütarlapse tuba pole enamiku ajast nii puhas, nagu emale meeldiks. Tütre koristamisharjumused pole selle ema jaoks vastuvõetavad (asuvad vastuvõetamatu käitumise alas). Samas leiab neiu isa, et tuba on piisavalt puhas ja korralik. Seesama käitumine kuulub isal vastuvõetava käitumise piirkonda. Ema avaldab survet, et isa asuks temaga samale seisukohale, nii saaksid nad moodustada ühise rinde (ja seega tütrele suuremat mõju avaldada). Kui isa sellega kaasa läheb, siis ei talita ta oma õiglustunnet järgides.

Kuueaastane poiss mängib videomänge ja teeb rohkem müra, kui isa taluda suudab. Ent ema pole sugugi häiritud. Ta on rahul, et laps tegutseb omapäi ega kõnni tal pidevalt sabas, nagu ta on päev otsa teinud. Isa pöördub ema poole: “Miks sa ometi midagi ette ei võta, et ta vaiksemalt oleks?” Kui ema sellega kaasa läheb, siis ei talita ta oma sisetunde järgi.