Читать книгу Kristjan Palusalu - Tiit Lääne - Страница 7

1908

Sünnib 10. märtsil Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praegu Pärnumaa Varbla vald Rädi küla) Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde.

1919

Alustab kooliteed Vaiste algkoolis.

1923

Lõpetab Pärnumaal Kastna 4-klassilise algkooli.

1924

16-aastaselt pole tal kodukülas vägikaikaveos enam vastast.

1929

Aprillis asub teenima sõjaväe ajateenistusse Suurupi merekindluses.

24. novembril võistleb esmakordselt maadlusmatil ja võidab garnisoni esivõistlustel A-klassis esikoha. Alustab üks-kaks korda nädalas treeninguid Tallinna klubis Sport Anton Ohaka juures.

Detsembris maadleb esmakordselt Eesti meistrivõistlustel (vabamaadluses), kaotades Olaf Luigale ja Otto Viikbergile.

1930

Veebruaris teeb kaasa Eesti meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses, kus kaotab jälle Luigale ja Viikbergile.

Oktoobris lõpeb poolteist aastat kestnud sõduriaeg. Pärast kodutalus veedetud kuud asub elama Tallinnasse, astub võimlemisseltsi Sport liikmeks. Esimene töökoht on koduseltsis liuvälja hooldajana. Seejärel ettevõtte Vennad Popov ja Poeg raualaos ning hiljem Tallinna keskvanglas vangivalvurina.

Novembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses kaotab Luigale ja Viikbergile, kuid teenib võitudega Arnold Luhaääre ja Aleksander Kõllo üle esimese medali - pronksi.

1931

Märtsis võidab Eesti meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses kolm vastast, kuid kaotab seljaga tõstjale Luhaäärele ning jääb kolmandaks. Hiljem selgub, et tegu oli kokkuleppekaotusega.

Oktoobris maadleb esmakordselt Eesti koondises Läti vastu, pidades oma esimese rahvusvahelise matši ja saab raske võidu Alberts Zvejnieksi üle.

Novembris maadleb Tallinnas Soome vastu, võites 4. minutil Väino Laitise.Teisel päeval kaotab punktidega 1:2 kahekordsele olümpiahõbedale, 39-aastasele Edil Rosenqvistile.

1932

Tuleb esmakordselt Eesti meistriks kreeka-rooma maadluse raskekaalus. Ei loovuta seda trooni järgnenud kuuel aastal. Võidab ka vabamaadluse meistrivõistlused.

Rootsi-Saksa-Ungari-Eesti nelikmaavõistlusel Stockholmis kaotab Trossmann olümpiapronksidele, ungarlasele Rajmund Badole, sakslasele Georg Gehringile ja kolmekordsele olümpiavõitjale rootslasele Carl Westergrenile.

1933

Debüteerib suurvõistlustel, saavutades Helsingis toimunud EM-võistlustel raskekaalus nelja mehe konkurentsis viimase neljanda koha.

Tuleb Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis. Maavõistlusel Riias seljatab Zvejnieksi.

1934

Kevadel Helsingis peetud II Turaani turniiril kaotab napilt mitmekordsele Soome meistrile Arvo Niemeläle, teenides aga parimale eestlasele määratud üllatusauhinna.

Eesti meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses kaotab Trossmann napilt Nikolai Karklinile. See jääb talle ka viimaseks kaotuseks kodustel võistlustel.

EM-võistlustele Rooma kreeka-rooma maadluses Eestist aga raskekaallast ei saadeta. Lõunanaaber Zvejnieks saab sealt seetõttu pronksi.

1935

11. juunil saab Kristjan Trossmannist nimede eestistamise käigus Kristjan Palusalu.

Turaani turniiril saab raskekaalus esikoha ja teda võrreldakse kolmekordse Euroopa meistri Kurt Hornfischeriga.

Tuleb Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis, kuid EM-võistlustele teda ei saadeta. Kolmandat korda järjest võidab Hornfischer, teine on soomlane Hjalmar Nyström ja kolmas Zvejnieks.

1936

Tõuseb elu tippvormi ja võidab 4. ja 9. augustil Berliini olümpiamängudel kuldmedali nii vabamaadluse kui kreeka-rooma maadluse raskekaalus. Saavutus, mida ei suuda 20. sajandil maailmas ükski teine raskekaallane. Palusalust saab Eesti esimene kahekordne olümpiavõitja.

Eesti riik kingib olümpiasangarile võitude eest talu Pillapalus.

Palusalu sünnivalla Saulepi volikogu premeerib oma kuulsat poega randaaläkkega.

Jõulude eel abiellub Kristjan Palusalu Ellen Saidlaga.

1937

Tuleb taas Eesti meistriks nii kreeka-rooma maadluses kui vabamaadluses.

Tallinnas toimunud Eesti-Soome maavõistlusel alistab Nyströmi 3:0.

Maikuus Pariisis tuleb Euroopa meistriks kreeka-rooma maadluses raskekaalus, jätkates oma kaotusteta seeriat.

1938

7. jaanuaril toimunud treeningul vigastab Osvald Roolaaniga maadeldes raskelt õlga, mis tuleb liigesest välja.

Märtsi algul tuleb Tallinnas Eesti meistriks kreeka-rooma maadluses Kotka ja Karklini ees.

14. märtsil maadleb Helsingis maavõistlusel Soomega Arvo Niemelä vastu. Parteris olles läheb vigastatud õlg uuesti paigast. See tõmmatakse kohe tagasi ning Palusalu võidab oma viimase rahvusvahelise matši 3:0. See vigastus lõpetab kahekordse olümpiavõitja spordikarjääri.

Aprillis Tallinnas toimuval EM-võistlusel asendab Palusalu Johannes Kotkas, kes tuleb Euroopa meistriks.

1939

Jaanuaris Berliinis toimunud maavõistlusel teevad sakslased ettepaneku Palusalu ravimiseks.

Palusalu saab taluperemeheks, sest kahekordsele olümpiavõitjale autasuks annetatud Kungla talukohale Pillapalu asunduses sõlmiti pärisomandusse andmise leping

20. aprillil saab isaks, perre sünnib tütar, kellele pannakse nimeks Helle.

Juunis käib vigastatud õlga näitamas Saksamaal Hohenlüheni kliinikus sealsetele arstidele, kes loobuvad esialgu ohtlikust operatsioonist. Antakse kuus kuud ooteaega.

1940

Õlavigastus ei taandu, kuigi Palusalu proovib veel treenida ja maadleb kolmel erineval demonstratsioonmatšil.

Töötab maadlustreenerina.

1941

28. juulil mobiliseeritakse Punaarmeesse ja saadetakse Arhangelski oblastisse Kotlase tööpataljoni ning sealt edasi Krsanoborskisse.

7. septembril üritab Palusalu laagrist põgeneda, kuid tabatakse kolm päeva hiljem.

18. septembril mõistab sõjatribunal ta surma mahalaskmise läbi, kuid otsust täide ei viida.

27. septembril asendatakse surmaotsus 10-aastase vangistusega trahvipataljonis ning Soome rindele saatmisega.

Oktoobris põgeneb rindelt uuesti ja tal õnnestub 31. oktoobril jõuda Soome poolele. Õnneks Soome vahisõdur Toivo Suuperko ei tulista.

1942

Pärast lühikest vangistust Soomes jõuab Palusalu 1. jaanuaril õnnelikult Tallinna.

Asub elama Pillapalusse.

1943

3. märtsil sünnib perre teine laps, poeg Jüri.

1945

12. jaanuaril olümpiakangelane arreteeritakse ja pannakse Patarei vanglasse.

Alles 22. jaanuaril antakse Paides välja Kristjan Palusalu arreteerimismäärus, millega kaasneb Järvamaal Lehtse vallas Pillapalus asunud elukoha läbiotsimine.

1946

29. augustil vabaneb Palusalu vahi alt süütõendite puudumise tõttu.

1947

Alustab Spartakis treeneritööga, mis kestab neli aastat.

1948

Maadleb spordiühingu Spartak eest vabariiklikul turniiril.

1949

Käib koos Johannes Kotkaga kolme aasta jooksul mööda Eestimaa valdu ja külasid maadlust demonstreerimas.

1951

Kommunistliku valitsuse ideoloogia tunnistab Palusalu sobimatuks noori kasvatama.

1952

Läheb tööle ehitusele. Töötab sel alal 32 aastat.

1958

Pärast olümpiasangari 50. juubelit hakatakse teda kutsuma avalikele üritusetele ja maadlusvõistlustele.

1963

Kolib eramusse Meriväljal, valdavalt olümpiavõitja oma kätega ehitatud majja.

1984

Jääb pensionile.

1987

Sureb 17. juulil Tallinnas ja maetakse 23. juulil. Ärasaatmine toimub Pirita Olümpiapurjespordikeskusest.

1988

Septembris korraldab spordiühing Kalev esimesed Kristjan Palusalu mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses.

1989

Vette lastakse Eesti Merelaevanduse uusim ja suurim laev “Kristjan Palusalu.”

1991

Ajakiri Spordiilm valib Palusalu Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks.

1. Kristjan Palusalu 5194

2. Paul Keres 4613 3. Jaan Talts 3393 4. Georg Lurich 3170

5. Johannes Kotkas 2459

6. Erika Salumäe 2374 VSÜ Kalevi Tallinna spordikool nimetati Kristjan Palusalu nimeliseks spordikooliks.

2002

Eesti Päevaleht valib Kristjan Palusalu 20. sajandi suurmeeste hulka.

2004

14. jaanuaril sureb Kristjan Palusalu abikaasa Ellen.

Kristjan Palusalu:

Kahekordne olümpiavõitja

Euroopa meister

12-kordne Eesti meister maadluses (1931 – 1938)

Eesti koondises 18 korda