Читать книгу Ants Antson - Tiit Lääne - Страница 3

1938

Sünnib 11. novembril Tallinnas.

1946

Kooliteed alustab Tallinna 26. algkoolis.

1954

Alustab spordiharrastust.

1956

Tuleb Tallinna 22. keskkooli võistkonnaga Eesti noorte meistriks jäähokis, finaalis alistati Jõgeva keskkool 12:9.

1957

Üllatab võiduga Tallinnas toimuvatel Eesti meistrivõistlustel, kus edestab väikeses mitmevõistluses 1,104 punktiga hooaja edetabelijuhti Toivo Kaunistet. Üksikaladest võidab 3000 ja 5000 m.

Lõpetab Tallinna 22. keskkooli.

1958

Tuleb esmakordselt suures mitmevõistluses Eesti meistriks, võites 16. ja 17. veebruaril Elvas toimuvatel võistlustel kõik üksikdistantsid. Mitmevõistluses edestab senist valitsejat Nikolai Matvejevit.

Võidab Riias peetava Eesti-Läti matši. Üksikaladest võidab ainult 1500 meetri 2.31,2-ga.

1959

Märtsis Vologdas toimuvatel N Liidu meistrivõistlustel saavutab mitmevõistluses 56. koha. Üksikaladel on edukaim 500 meetris, olles 47,9-ga 63.

Aegviidus-Nelijärvel peetavatel Eesti meistrivõistlustel võidab kõik distantsid. Võidusumma on 220,413 punkti.

Täiseduga võidab Elvas toimuva Eesti-Läti matši.

1960

Tuleb 21. veebruaril Elvas Eesti meistriks, võites kõik distantsid.

Riias Eesti-Läti kohtumisel saavutab neli esikohta. Ainult 1500 meetris jääb alla Vello Volmerile.

1961

Kasahhi NSV Ministrite Nõukogu auhinnavõistlustel võidab 21. jaanuaril Medeos esikoha 1500 meetris 2.15,4-ga. See jääb maailmas hooaja 7. tulemuseks.

Veebruaris Alma-Atas toimuvatel üheksa liiduvabariigi matšil tuleb kolmandaks 5000 m (8.22,7) ja 10 000 m (17.38,4). Suures mitmevõistluses on tugevas konkurentsis neljas 193,861 punktiga.

Tuleb Elvas Eesti meistriks mitmevõistluses, kuid 500 meetris kaotab esikoha 0,2 sekundiga (47,5) Vello Volmerile ja 1500 m jääb esikolmikust sootuks välja.

Märtsi algul toimuval matšil Lätiga võidab kõik üksikdistantsid ja mitmevõistluse.

1962

18. veebruaril võidab Elvas esikoha Eesti meistrivõistlustel suures mitmevõistluses.

Kirovi auhinnavõistlustel 13. -16.märtsini saavutab üllatuslikult kolmanda koha 5000 meetris 8.46,1-ga. Mitmevõistluses on neljas.

1963

Tartus 3. ja 4. veebruaril toimuval Tallinn-Tartu-Jõud kolmikmatšil võidab kõik viis esikohta.

Eesti – Läti matšil Sillamäel 9. ja 10. veebruaril võidab neli üksikdistantsi ja mitmevõistluse.

17. veebruaril tuleb Sillamäel Eesti meistriks, võites kõik kavasolevad distantsid.

S. M. Kirovi mälestusvõistlustel Kirovis saavutab Antson N Liidu paremiku osavõtul 24. märtsil suures mitmevõistluses 12. koha.

24. detsembril püstitab Ts˘eljabinskis kaks N Liidu rekordit.

1964

19. jaanuaril tuleb Oslos Euroopa absoluutseks meistriks.

6. veebruaril tuleb Innsbruckis olümpiavõitjaks 1500 meetris.

12. ja 13. veebruaril toimub Oslos nö järelolümpia. Antson võidab maailma hooaja tippmargiga 3000 m 4.27,3-ga ja väikese mitmevõistluse 176,300 punktiga. 500 m on Antson teine (42,1) ja 1500 m (2.09,9) ning 5000 m (7.43,5) kolmas.

Sverdlovskis 14. ja 15. märtsil toimuval N Liidu – Norra maavõistlusel võidab 1500 m ajaga 2.14,8. On teine 5000 m (7.47,4) ja 10 000 m (16.35,5). 500 m kolmas 41,6-ga.

Maailma hooaja edetabelis on Antsoni kohad järgmised: 1. 3000 m 4.27,3; 1. väike mitmevõistlus 176,300; 1. suur mitmevõistlus 180,842; 3. 1500 m 2.09,8; 4. 5000 m 7.43,5; 6. 10 000 m 15.57,7.

Norralased valivad Antsoni 1964. aasta maailma parimaks kiiruisutajaks ja talle antakse Oscar Mathiseni auhind.

Antson valitakse Eesti aasta sportlaseks.

1965

Oslos 16. ja 17. jaanuaril toimuval Norra – N Liidu maavõistlusel on Antson 1500 meetris 2.13,2-ga kolmas.

Jaanuari viimastel päevadel Göteborgis peetavatel EM-võistlustel saavutab kokkuvõttes 6. koha. 1500 meetris võidab pronksmedali.

MM-võistlustel Oslos 13. -14. veebruaril saavutab Antson mitmevõistluses 4. koha. Üksikdistantsidest on 500 meetris neljas isikliku rekordi 41,1-ga.

Nädal hiljem kaitseb Sillamäel Eesti spordiau matšil Lätiga, võites ülekaalukalt kõik esikohad.

N Liidu meistrivõitlustel Gorkis võidab pronksmedalid 500, 1500 ja 5000 m distantsil ja on mitmevõistluses Eduard Matussevitši järel teine.

Maailma hooaja edetabelis on 1500 m 7. (2.08,4), 5000 m 10. (7.45,6) ja suures mitmevõistluses 7.

1966

Alustab hooaega Moskvas N Liidu-Norra matšil, kus on 1500 m teine ja 5000 m kolmas. Mitmevõistluses Valeri Kaplani järel ja Fred Anton Maieri ees teine.

EM-il Deventeris saavutab kokkuvõttes 12. koha.

Esindab Eestit Riias matšil lätlastega, kus võidab ülekaalukalt kõik esikohad.

MM-võistlustel Göteborgis ebaõnnestub 500 m ja saab mitmevõistluses 15. koha.

N Liidu meistrivõistlustel, mis on ühtlasi II rahvaste talispartakiaadiks, võidab pronksmedalid 1500 m, 5000 m ja mitmevõistluses.

1967

N Liidu ja Norra matšil Oslos on mitmevõistluses seitsmes.

Jaanuari lõpus Lahtis toimuval EM-il võidab hõbemedali 1500 ja pronksmedali 3000 meetris. Kokkuvõttes on neljas.

Oslos peetaval MM-il saavutab taas mitmevõistluses 4. koha.

Moskvas toimuval viie riigi matšil on mitmevõistluses Cees Verkerki järel teine. 1500 meetris on teine Ard Schenki järel.

N Liidu meistrivõistlustel Gorkis pälvib esikoha 1500 meetris ja võidab 4. märtsil kulla ka mitmevõistluses.

Detsembri lõpus võidab Tšeljabinskis toimuvatel Jakov Melnikovi mälestusvõistlustel N Liidu paremiku ees 1500 m, 3000 m ja mitmevõistluse.

1968

Jaanuaris Medeos toimuvatel N Liidu meistrivõistlustel võidab esikoha 5000 meetris ja hõbemedali 10 000 m ja mitmevõistluses.

Kuu lõpul Oslos peetaval EM-il saavutab mitmevõistluses 16. koha.

Võistleb 16. veebruaril Grenoble’i taliolümpial 1500 meetris. Püstitab isikliku rekordi 2.07,2, millest piisab 12. kohaks.

Alustab uut hooaega detsembris Saksamaal.

1969

Viimane hooaeg suures spordis saab otsa jaanuaris Moskvas N Liidu meistrivõistlustega.

1972

Alustab tööd Kalevi Jalgrattaspordikooli direktorina.

1975

Lõpetab Tallinna Pedagoogilises Instituudis kehakultuuri teaduskonna.

1977

Antsonist saab Tallinna linnavalitsuses spordijuht, millist tööd teeb kuni 1999. aastani. On järgnevatel aastatel Oktoobri rajooni spordikomitee esimees, Lääne rajooni spordikomitee esimees ja Kesklinnavalitsuse nõunik.

Tiitlivõistlustelt 9 medalit (1964 – 1967)

Püstitanud 2 maailmarekordit

11-kordne N Liidu meister

Eesti meister mitmevõistluses 1957 – 1963

N Liidu koondises 1963 – 1969

Maailma parim kiiruisutaja 1964

Vaata pildina

Tagasi