Читать книгу Jaan Talts - Tiit Lääne - Страница 8

“Olen kehvast kodust pärit, raha polnud kunagi vabalt käes. Tihemetsa tehnikumis oli mul lõunaks limonaad ja päts saia, õhtul praadisime sibulat ja kartulit, vahel sekka pekikaste. See polnud spordimehe toit. Katkiste kingade ja õhukese riide kandmisest ning külma veega pesemisest olin alatihti angiinis.”

Jaan Talts, ajakiri Kehakultuur, 1989

“Eks töö oli laste kondile üleliia ränk. Jaan oli niitmise ära õppinud, kui juba vehkis meestega võidu võsas. Kord kangutas kartulipada tulelt, kaks ja pool pange kartuleid sees, ja venitas nõnda selga, et hulk aega käidi teisega arstide vahet...

Lehmalüpsi sai vist ka poistest esimesena selgeks. Alguses käis hasardiga nisasid venitamas, siis tüdis – läks ja pomises: tema peab üksi kogu talutöö ära tegema. Ometi läks, sest ema käsk oli taga. Eks tal olnud ka kõige rohkem pattusid hingel, ega emal temaga kerge olnud, kui juba võimlemisõpetaja, kooli ainus meesõpetaja, tuli kaebama, et ei saa poisist jagu.”

Vend Ain, raamatus “Tahtmine”, 1982

“Jaan Talts sirgus paljulapselises peres, kus osati lugu pidada töötegemisest, aga samuti tervislikest eluviisidest ja sportimisest.

Maailmameistri isa August Talts on üle vabariigi tunnustatud kõrgete saakide meister. Ka tänavu oli ta vabariigi saagimeistrite esirinnas, kogudes oma põldudelt hektarisaagiks 45 tsentnerit teravilja.

Sellisest perest sirgusid töökad ja terved lapsed. Vend Mats mängis EPA võrkpallimeeskonnas ning on hiljemgi Sootaga sovhoosi peaagronoomina spordiasjades eestvedajaks olnud.

Teine vend Ain jõudis õpingute jooksul TPI-s 400 kg piirile raskekaalus. Õde Eva, kes lõpetas TRÜ kehakultuuriteaduskonna, on vabariigi meister naiste odaviskes.

Noh, ja Jaan Taltsi sportlikest tulemustest pole mõtet siinkohal juttu tegema hakata.”

Andres Pallon, Spordileht, november 1969

“Jaanil oli kaks hüüdnime. Üks oli Koi, sest ta oli hästi kokkuhoidlik, ja teine, mille külarahvas pani, oli Tšempion. Tegelikult oli elu meil, lastel, päris lõbus, kuigi tööd tuli kogu aeg teha....Eks raske oli ta tagantjärele vaadates.

Pidime perega tegema kolhoosis 150 normipäeva. Tegime neid siis läbi suve. Lisaks valmistasime lammastele tuhandeid vihtasid. Tööd oli küll, aga et elu hirmus oleks olnud, ei.”

Vend Ain, 2004

“Ma ei ole põrmugi andekas. Olen maapoiss ja sellepärast said mu kondid maast – madalast tugevat maatööd tunda. Kui ma seda poleks teinud, oleksin praegu nõrgem.