Читать книгу Heino Lipp - Tiit Lääne - Страница 4

Spordi võlu seisneb selles, et suurvõidud ei ole ainult suurte rahvaste eelisõigus. Väikese Eesti sportlaste olümpiamedaleid on jagunud nii Tsaari-Venemaale, Nõukogude Liidule kui Rootsi Kuningriigile. Ei ole meie sportlased süüdi, et 89-aastasele Eesti Vabariigile on neil olnud võimalus olümpiatelt medaleid tuua vaid 32 aasta jooksul (1920 – 1936 ja 1992 – 2006).

Pingelises konkurentsis saavutatud võit väärib alati imetlust. Olla väikerahva esindajana kõikidest parem, tulla võitjaks Suurimatel Mängudel, tähendab kangelaseks tõusmist.

Eesti Olümpiakomitee algatusel, spordialaliitude ja -ühenduste, Sporditeabe Sihtasutuse ning Kultuurkapitali toel alustati 2004. aastal raamatusarja Eesti olümpiavõitjatest.

Soovime ja loodame, et see sari jääb aegadeks kestma, et sel lõppu ei tulegi.

Rahvale on kõik meie olümpiavõitjad kangelased. Kõik spordikangelased ei ole aga olümpiavõitjad. Sellepärast otsustas Eesti Olümpiakomitee koos oma partneritega paralleelselt olümpiasangarite sarjaga talletada raamatusse ka neid armastatud spordikuulsusi, kes olümpiakullani erinevatel põhjustel ei jõudnud või kes esindasid spordiala, mis olümpiakavva ei kuulunudki.

Esimene raamat on Heino Lipust, mehest, kes oleks võinud olla mitme olümpia kangelane, kui kuri saatus ja võõras võim ei oleks kõigi aegade ühelt suuremalt kergejõustikutalendilt nii alatult ja aralt selle võimaluse võtnud.

Mart Siimann,

Eesti Olümpiakomitee esimees