Читать книгу Heino Lipp - Tiit Lääne - Страница 7

Siis tuli okupatsioon, algas sõda, sellele järgnes mobilisatsioon.

Eestlaste rühmad, kes olid end metsas küüditamise ja mobilisatsiooni eest varjanud, hakkasid venelastele aktiivselt vastupanu osutama. Metsavennad – nagu neid kutsuti – moodustasid löögirühmi ja ründasid venelasi.

Heino Lipp, kel just täitus 19 aastat, sai kutse ilmuda Punaarmeesse aega teenima. Juuni lõpul käsutati ta koos paljude teiste eesti noorukitega Jõhvi raekoja juurde, kust buss pidi nad väljaõppeks ja mobilisatsiooniks Venemaale viima. Noormehed ootasid terve päeva raekoja ees, sest ei teadnud, et sakslaste väeosad olid juba Jõhvi tee läbi lõiganud. Bussi ei tulnud ja venelased kamandasid noormehed koju, samal ajal kui lähedal metsas käisid lahingud Kiviõli pärast.

“Pidime minema viimase mopiga, ootasime vallamajas bussi. Sakslased olid juba tee ära lõiganud. Läksime laiali, meie keskmise vennaga koju. Lähedal oli suur metsavendade laager. Öösel viskas Soome lennuk Sonda kohale pommi. Parajasti seisis seal rong Patareist toodud vangidega, segaduses pääsesid need jooksu. Metsavennad arvasid, et soomlased on teinud dessandi ja kiirustasid Kiviõli üle võtma. Samas tuli Tallinna poolt madruste rong, kes jälle platsi puhtaks tegi. Metsavennad pugesid uuesti peitu. Vaatasime, et hakatakse neid taga ajama, kadusime ka metsa, Sirtsu sohu. Sood läbiv rada aga oli märgitud sõjaväekaardile, jälle vaja venelaste eest plehku panna. Kord lausa haarangu eest, udu varjus ja õnne toel... Kui saime teada, et sakslased on Sondas sees, otsustasime leitud rullikut mööda kitsarööpmelist raudteed sinna lükkama hakata. Panime isegi Eesti lipu ette.

Äkki pidas metsavahel meid Vene ohvitser kinni, soldatid kõrval. Lõpp? Ei, neil oli kiire, küsisid teed Narva poole. Jälle läks õnneks,” on meenutanud Lipp.

Võib vaid oletada, milliseks oleks kujunenud Lipu saatus, kui mobilisatsioonikäsk oleks talle tulnud päev varem. Ta ei olnud siis veel nii hinnatud sportlane, et venelaste poolt paika pandud valitsus oleks ta sõjaväest vabastanud. Peagi vallutas Saksa sõjavägi kogu Eesti ja järgmised kolm aastat kestis uus okupatsioon.

Sakslased võtsid Lipu kodu lähedal asuva põlevkivitööstuse üle ja panid ta tööle metallitöökotta. Aastal 1942 sai samas Baltische Olis tööle ka Eesti keskmaajooksu rekordimees Erich Veetõusme. Sest Kiviõli õlitööstus vabastas Saksa mobilisatsioonist. Sinna läks tööle ka Heino Lipp. Sai uhke ametinimetuse - riistakambri pealik. Erich Veetõusme oli sealsamas autojuht. Tööd tegid vene sõjavangid.

Heino Lipp: “Sakslasest meister oli ka paras tüüp. Kui vange trahvis, käratas: “Fünfundzwanzig!” ja kukkus hasartselt nahutama. Sihukese paraja kaikaga. Kord vist väsis, ulatas mulle: “Löö sina kah!”

Midagi polnud teha, aga panin tasakesi. Tema rabas kaika ära. Ega sellega lugu lõppenud. Kui venelased uuesti tulid, võtsid vangid võimu üle, said kusagilt relvad. Mina olin hobusega põllul, korraga näen, seesama pekstu proovib lähedal püssi. Nüüd on lõpp!? Tema: “Sa olid ikka täitsa mees, lõid pehmelt. Oleksid kõvasti löönud...””

Ringiliikumine oli piiratud ja hädaohtlik, kuid pühapäeviti hüppas Lipp kaubarongile ja sõitis võistlustele. Tihti käis ta ka kodus, kuigi see oli kardetav. Kodutalu või ja pekk aga oli hea altkäemaks, mis aitas tal ringi sõita kogu Ostlandis – sakslaste Idaprovintsis, kuhu nüüd kuulus ka Eesti.

Kergejõustikusuvi 1942 kogus hoogu. 14. juulil korraldati esinduslikud võistlused Rakveres, kus kätt käis proovimas ka noor Kiviõli spordipoiss Heino Lipp. Tulemuseks kaks esikohta, 400 m 55,0 ja kettaheites 39.87.