Читать книгу Kuidas rännata ilma hirmuta - Tom Valsberg - Страница 2

Tom Valsberg
Kuidas rännata ilma hirmuta

Toimetaja: Kati Saara Vatmann

Keeletoimetaja: Avo Mandrel, Marge Dragon

Kujundaja: Riina Uisk

Kaane kujundaja: Tarvo Kaspar Toome

Illustratsioonid ja kaanepilt: Jaan Rõõmus

Illustratsioonid:

Sebastian Eriksson lk 193, lk 158, lk 240

Daniel Lucid lk 136

Trükk: Printon

Kirjastus Pilgrim

www.pilgrimbooks.ee

Kõik õigused kaitstud.

© Tom Valsberg 2012

ISBN 978-9949-30-643-5

e-ISBN 9789916964538

See raamat on pühendatud

minu armastusele ja inspiratsioonile – Janele.

See raamat on pühendatud

minu sõpradele ja õpetajatele Erki Kaikkonenile, Edmunds Jakovelsile,

Horre Salustele, Alar Ojastule, Sophie Dragonwitchile, Madis Masingule,

Simona Haritale, Flo Barbarassonile, Kristjan Rattusele, Baba Shankar

Grilile, Burkhartile, minu vanematele, minu pojale Ramsesele ja paljudele

teistele, kes mind otseselt või kaudselt on motiveerinud ja toetanud.

See raamat on pühendatud nendele,

keda see inspireerib või liigutab.

See raamat on pühendatud Elule,

kes kogu seda sõnulseletamatut imelist

igaveses muutuses olevat maailma

müstilisel kombel koos hoiab.

Tom Gangese veeres

Ma ärkan iga päev ja teen seda, mis mulle meeldib. Praegu neid ridu kirjutades istun koos sõbraga Rishikeshis Gangese jõe ääres ja varsti sõidan Eestisse, kus ootab mind mulle armsaks saanud kodu imelise vaatega vanalinnale. Seal pesitsevad lähedased sõbrad, kellega istume tihti ringis keset tuba, lauldes väelaule ja süües parimat tervislikku toitu. Ma olen tegev erinevates projektides, aga ei ole käinud tööl viimased seitse aastat. Reisin igal aastal kolm kuni kuus kuud mööda laia ilma. Olen leidnud kaaslase, kellega võin ekstaatiliselt elades kõik hetked aastas veeta ilma, et kordagi igav hakkaks. Mul on kõike piisavalt, sest ma olen rahul sellega, mis mul on. Olen õnnelik. Mitte homme. Mitte siis, kui puhkus tuleb. Mitte siis, kui kevad algab, vaid praegu.

Kas ma räägin seda kõike selleks, et lihtsalt uhkustada? Minu kogemus näitab, et mõeldes ja rääkides oma elust ja soovidest positiivselt oleviku vormis, annab mulle jõudu luua reaalsust, mis teeb mind ja ümbritsevaid inimesi õnnelikuks. See tunne on parim hüppelaud rännuookeani, kus reaalsus ja unistused saavad üheks, mis pole kindlasti ainult valitute privileeg. Hmm… või teatud mõttes just on. See on nende privileeg, kes on teadlikult valinud uskuda, et kõik on võimalik. Ilusaid sõnu teistele ja iseendale ei ole vaja häbeneda, need sillutavad teed täiuslikkuse paradoksi mõistmiseks: „Iga päev meie rännuteest on täiuslik sellisena, nagu ta on. Ometigi on homme veel parem, sest siis oleme tänase kogemuse võrra targemad ja oskame suhtuda ellu veelgi imelisemal viisil! Ja nii iga päev!”

Elu on rännak, mis algab sünniga ja lõpeb surmaga. Tõenäoliselt ka see on ainult üks etapp teekonnast, aga sellest jupikesest saame vähemalt reaalselt kinni haarata. Minu elurännaku on muutnud muinasjutuliseks see, et olen võtnud sihikindlalt ette rännakuid laia maailma ja enda sisse. Mis meid takistab neid imelisi ja väljakutsuvaid reise ette võtmast? Minu peamiseks takistuseks teel on olnud ja vahel on ikka: hirm teadmatuse ees – hirm, et ma pole piisav ja mul ei ole piisavalt, ning vajadus turvalisuse järele. Ainsaks vabastajaks on olnud nende hirmude mitte hulljulge, vaid tasakaalukas ületamine ning usaldus, et kõik sujub, kui ma ise olen aus, julge ja tähelepanelik.

Ka Sinu elu on muinasjutuline rännak, kuid oma muinasjutu peaosas oled hoopis Sina. Sinu ideaalid ja paradiis võivad olla hoopis teistsugused, aga nende loomine on võimalik ja täiesti reaalne. Kas Sul on kindel plaan, kuidas luua selline elu, mis Sulle tõeliselt meeldib? Kas Sul on usku ja inspiratsiooni luua maailm, kus tunned end vajalikuna ja saad end loominguliselt väljendada? Kas Sinu töö on tõeliselt nauditav ning võimaldab materiaalselt külluslikku elu? Kas Sa õpid seda, mis Sulle tõeliselt meeldib? Kas tahaksid rännata ümber maailma, aga ei julge? Või arvad, et Sul ei jätku raha? Või kardad, et Sa ei saa hakkama selles hullumeelses maailmas, mida meile telekas näidatakse? Kas tahaksid rännata enda sees, et tunda oma tõelist olemust, mis on kogu selle välise pakendi ja mõttesäbru taga? Kas elad juba seda muinasjutulist rännakut, milles saad iga päev ärgata inspireeritult ja tänutundega: milline imeline päev! Mul on võimalus jälle ärgata!

Selle raamatu taotlus on minu loo abil julgustada Sindki ette võtma reise enda sees ja endast väljas, et luua selline elu, kus Sa saad olla iga päev õnnelik, isegi siis, kui eksisteerivad igapäevased probleemid ja hirmud.

Olen aastatega järjest teadlikumalt õppinud kirjutama oma lugu endale meeldivaks ja teen seda jätkuvalt, kuna ma ei ela maailmas üksi ja minu eesmärk on kududa oma kampsunit kooskõlas end ümbritsevate inimeste mustritega. See töö pole alati lihtne, küll aga viib alati tulemuseni, kui jätkub piisavalt kannatlikkust. Elu on minu silmis igaühe poolt kirjutatav raamat, mille järgmine lehekülg on tühi ja mille süžee on täpselt nii imeline, kui on selle loo peategelase suhtumine. Küll on aga selles üks lehekülg, mida võib nimetada uue eluterve rännaku alguseks. See on lehekülg, kus õnn ei ole enam kusagil kaugel olev eesmärk, mille nimel peab palju vaeva nägema, vaid õnn muutub justkui prillideks, läbi mille maailma vaadata, ja tundeks, mille kaudu elu tunnetada. Siit raamatust leiad juhtnööre selle punktini jõudmiseks. Punkt, kust edasi saab rännata ilma hirmuta, võttes elu ja selle väljakutseid mitte kui probleeme, vaid kui uusi võimalusi. Kui see punkt on Sulle juba tuttav, siis kindlasti tunned end selles raamatus ära.

Ma ütlen kohe, et see raamat Sinu eest veel midagi ära ei tee. Ehk Sa ei nõustu kõigega, mis siin kirjas, aga kindlasti on siin palju inimhinge innustavaid ja südame kõrvu liigutavaid jutte, ootamatuid avastusi ja luuletusi, laule ning mõtteid. Tõenäoliselt saad sellest raamatust inspiratsiooni ette võtta rännakuid, mis võivad tunduda algul hirmuäratavad, kuid hiljem saavad Sinu elu tõeliseks osaks.

Kui soovid, siis saad selle raamatu abil valmistada korraliku õnge ja veenduda, et kuldkalad tõesti eksisteerivad – aga kala pead Sina ise veest välja tõmbama.

Aga kui soovid, siis võid seda raamatut võtta kui lihtsalt ühe kolmekümneaastase keskmisest rohkem rännanud, tõenäoliselt pisut hullumeelse eesti selli elufilosoofiat ja loomingulist kokkuvõtet. Ega see mees, kellel on passis selline allkiri, päris normaalne ju olla ei saa!

Milleks üldse midagi teha?

Mina isiklikult ei tunne ühtegi energiast pakatavat õnnelikku inimest, kes ütleb, et temale piisab õnneks, kui lihtsalt diivanil telekat vaadata, süüa igal õhtul sama pitsat, teha iga päev samu asju. Tean paljusid õnnelikke inimesi, kes kogu aeg või aeg-ajalt võtavad ette midagi uut, panevad end proovile rännates või lihtsalt uusi väljakutseid vastu võttes. Tean paljusid inimesi, kes tahavad rännata, aga kes ühel või teisel põhjusel arvavad, et nad ei saa. Olgu need reisid enda sisse, laia maailma või ka Võrumaa metsadesse – sellised rännakud tekitavad meis uusi kogemusi, tundeid ja võimalusi, avardavad maailmavaadet ning on inimhingele põnevad ja rahuldust pakkuvad. Inimesele – nagu ka teistele olenditele siin Maa peal – on sisse programmeeritud evolutsioon. Kui poleks sisemist tungi areneda, rohkem näha ja paremini teha, poleks areng kui selline kunagi homo sapiens’ini jõudnudki. Kunagi oli esimene kalalaadne, tõenäoliselt keegi madalas vees elav roomaja, kes võttis ehk huvi, kuid tõenäoliselt mingi olukorra sunnil kokku julguse proovida elada maismaal. Ilmselt esimeste selliste olendite tee läks ruttu vette tagasi, sest maismaal elamine oli ebamugav ja hirmus, gravitatsioon surus nad kõvasti vastu maad. Varsti arenesid neile mingid jalasarnased köndid, millega sai juba ringi paterdada. Arvate, et see oli lihtne? Tõenäoliselt mitte, aga sellistele olenditele võlgneme tänu oma olemasolu eest.

Selle kala tung areneda, teha asju teistmoodi, võtta vastu elu väljakutseid ja panna end proovile on sama, mis põleb meis juhul, kui me pole liiga sügavale oma mugavasse sohvasse vajunud. Inimese eluülesandeks ei ole ainult hapnikust süsinikdioksiidi töödelda. Meie töö ja sisemine instinkt on areneda ja jagada. See ei ole mingi isekas tung, selle taga on suurem soov luua ühiselt harmoonilist ja jätkusuutlikku keskkonda, kus meie, me lapsed ja lähedased saaksid elada ning kasvada. Kuidas saaksime kõige paremini ümbritsevat muuta? Mahatma Gandhi ütles: „Ole ise muutuseks, mida soovid maailmas näha!”

Kuidas saame ise see muutus olla? Arenemise abil või muutudes selliseks, nagu end näha soovime. Selliseks inimeseks, kellega on tore kohtuda ja juttu vesta. Kes on abivalmis, enesekindel ja aus. Areneda saame kogemuste kaudu ning neid saab rännates. Rännata saab välismaal, tutvudes uute inimestega, elades läbi uusi olukordi, pannes end proovile. Rännata saab ka paigal istudes, iseenda sees – meditatsiooni, sügavate vestluste, hingerännakute, unes ärkvelolekute ja kindlasti veel palju muu abil. Need kaks rännakuviisi – väline ja sisemine – on meie elus läbi põimunud ja väga oluline on teadvustada, et tavaliselt käivad need paralleelselt või kordamööda. Selle raamatu esimene pool räägib rändamisest liikudes ja maailmas tegutsedes, kirjeldab tegureid, mis takistavad meid võtmast ette reise laia maailma, kuigi paljud seda soovivad. Raamatu teine osa kirjeldab sisemise rännaku võimalusi ja kolmas osa käsitleb elu kui rännakut. Kindlasti ei ole siin kirjas kõiki võimalusi ega elu kui rännaku kõiki aspekte, küll aga on need, mida mina pean kõige olulisemaks, ja eelkõige ise kogetud, sest julgen rääkida ainult sellest, mida olen omal nahal tunda saanud. Vastasel juhul oleks see raamat lihtsalt tühifilosoofiline ja targutav jutt, nagu tihtipeale kuuleme õpetajaid koolis rääkimas. Mõtlen neid, kelle õpetused põhinevad ainult raamatutest loetud teadmistel, mitte reaalsetel kogemustel – pelgalt teadmine ilma kogemuseta on väga väikese väärtusega. Minu jaoks on suur vahe tuntud tõdedel ja tunnetatud tõdedel. Tuntud tõed on need, mida saame alati ümber lükata. Need on tõed, mida oleme tihti koolis õppinud ja mille taga pole kogemust. Tunnetatud tõed on need, milleni oleme jõudnud isiklike kogemuste kaudu, ja need jäävad meelde alatiseks.