Читать книгу Kuidas rännata ilma hirmuta - Tom Valsberg - Страница 3

I OSA
Rändamine välismaal

KAKSKÜMMEND HEAD PÕHJUST, MIKS RÄNNATA VÄLISMAAL

Vabaneda hirmudest

Meie sees on peidus palju teadvustatud ja varjatud hirme, mis takistavad täiel rinnal elamist. Mõni kardab külma vett, teine kõrgust ja kolmas võõraste inimestega rääkimist. Reisidel on võimalus tõdeda, et peaaegu ühelgi hirmul pole reaalset põhjust. Kogemuse kaudu mõistame, et see, mida kartsime, ei ole eluohtlik, ja nii saame hirmust lahti lasta. Minu kogemus näitab, et rännuteel võime sulatada ühe aastaga rohkem hirme kui kümne aastaga kodumaal. Nõnda saame hirmu asemel valida armastuse.

Avastada enda tõeline potentsiaal

Rännates ja sageli uutes olukordades olles avastame, et oleme võimelised palju rohkemaks, kui ette kujutada oskasime. Kooruvad välja meis peidus olnud anded ning loomulikud oskused, mis muidu oleksid võinud jääda talveunne veel aastateks või isegi alatiseks.

Suurendada tolerantsust nende suhtes, kes käituvad teistmoodi kui meie

Rännates kohtame inimesi, kes elavad ja käituvad hoopis teistmoodi kui meie, ja õpime neid aktsepteerima. Õpime suhtlema ja arvestama teisi ning arendame tahes-tahtmata oma võimet koostööd teha. Reisides mõistame, et me ei saa ümbritsevaid inimesi muuta, küll aga saame neid aktsepteerida sellisena, nagu nad on.

Näha uusi kohti ja kultuure

Eestist väljas käimata jääb meie maailmavaade kitsaks. See on sama, nagu elaksime ühes ja samas mõnusas majas sellest kunagi välja astumata. Ilmselt väljastpoolt vaadates on maja hoopis teistsugune. Elades oma koopas, kogeme vaid oma kultuuri ja peame seda, kuidas meie käitume, ainsaks normaalseks elamise viisiks. Reisides näeme ja hakkame mõistma teiste kultuuride käitumismustreid ja häid põhjusi, mis on nende, meile imelikena tunduvate tegevuste taga.

Saada ekstreemseid elamusi

Vaid vähesed väldivad põnevaid elamusi. Tegu ei pea olema benji-hüppe või tormaval jõel parvetamisega. Kõiksugu suuremad ja väiksemad põnevad elamused ning kohtumised uute inimestega arendavad meid ja lisavad elule vürtsi. Me hakkame järjest rohkem mõistma, et Kõik On Võimalik ja elu on meie endi kätes!

Õppida inimestest ja meid ümbritsevast hoolima

Reisides hakkab tihtipeale tööle fenomen, mida nimetan koheseks karmaks. Kui rännates hoolimatult käitume, saame suhteliselt ruttu elult jalaga tagumikku Hakkame mõistma, et kui me teistest ei hooli, siis ei hoolita ka meist. Nõnda oleme peaaegu sundolukorras, kus peame õppima mõistma teiste tundeid, hoolima loodusest ja ümbritsevast, mis teeb meist tahes-tahtmata mõnusama inimese.

Puhata, et hiljem töötada

Üle maailma korraldatakse tohutult seminare ja koolitusi teemal, kuidas suurendada oma efektiivsust töö juures. Puhkused välismaal veedetakse tihtipeale pidutsedes, alkoholi tarbides ja paaniliselt kogemusi otsides, mille tulemusel on inimene pärast puhkust hoopis kurnatum kui enne. Ma arvan, et peaks hoopis rohkem rõhku panema sellele, kuidas puhata, ja õpetada inimesi puhkama nii, et keha tõepoolest suudaks oma patareisid laadida. Väljapuhanud inimene on automaatselt efektiivsem ka oma töös.

Vabaneda sõltuvustest ja ebatervislikest tegevustest

Olgu tegu selliste tegevustega nagu suitsetamine, alkoholi tarbimine või näiteks teiste süüdistamine. Neist vabanemine on rännakul kordades lihtsam, sest siis mõistame, mida soovime oma elus muuta – ja neid muutusi reaalselt ka ellu viia. Rännates ei ole me sõltuvuses tuttavast keskkonnast, mis takistab meil oma elu muutmast ja arenemast – oleme sõna otseses mõttes oma elu peremehed.

Saada tuttavaks iseendaga

Rännates avastame iseendas uusi aspekte. Avastame nii hirme, millest me polnud teadlikud, kui ka oskusi, mis olid meis peidus. Meie minapilt võib täielikult muutuda, sest meid ei peegelda enam meie pikaajalised tuttavad, kes on seotud meie minevikuga. Saame end ajatult jälgida ja iseendaga sõbraks saada, sest ainukene inimene, kellega viibime kogu päeva, oleme meie ise ja igati arukas oleks selle inimesega väga hästi läbi saada.

Süvendada suhet sõbra või kallimaga

Reisima ei pea ilmtingimata üksi, kuid ükskõik, kellega koos rännakule minnes pannakse teie suhe proovile. Aktsepteerides üksteise iseärasusi ning ühiselt probleeme lahendades toob see teid kindlasti teineteisele lähemale. Seepärast soovitan enne kihlumist või abiellumist kindlasti minna ühes kallimaga reisile, et mõista, kas soovite selle inimesega koos ka kogu elu veeta.

Saada uusi ideid, mida kodumaal rakendada

Eestlased on rahvas, kellel on komme häid ideid oma kodumaale sobitada. Rännates näeme projekte. Mina sain ideed luua hostel, Baraka pood, korraldada väelaulude õhtuid; ja Sina võid silmad lahti hoides võõrsilt kaasa tuua veel midagi väärtuslikumat ning suuremat. Näiteks mingi toote või teenuse impordi, mille abil saad edaspidi elatist teenida. Kui see, mida Sa maale tood, teisi tõeliselt rõõmustab, saad ka Sina ametlikuks armastuse maaletoojaks.

Saada ideid oma elu ümberkorraldamiseks

Olles kinni oma sipelgarajas kodu-töö-pood-kodu või kool-töö-pidu-kodu, jääb meil vähe mõtlemisaega, mil õppida mõistma, mida elult tegelikult tahame. Selle mõistmiseks on vaja tekitada ellu tühjust, sest ainult sinna, kus on ruumi, saab midagi uut kasvada. Seda, kuidas muuta oma elu veel vägevamaks, saame õppida nii nähes teisi, keda rännuteedel kohtame, kui ka ise rahulikult mõtteid mõlgutades.

Omandada kiiresti uus keel

Kõik minu ajastu lapsed õppisid koolis kaheksa kuni kümme aastat vene keelt, aga kui paljud neist seda räägivad? Samuti õppisin ma koolis kolm aastat saksa keelt ja nüüd mäletan vaid mõnda sõna. Asi on selles, et keel omandatakse mitte seda õppides, vaid seda kõnelevate inimestega suheldes. Kõige parem on panna end võõral maal paariks kuuks sund-olukorda, kus lihtsalt peab uues keeles suhtlema. Mina õppisin hispaania keele selgeks kolme kuuga ja räägin seda siiamaani täiesti heal tasemel. Keel ühendab inimesi – kui õpid ära keele, siis sama keelt valdavad inimesed on sulle sõbrad või vähemalt head tuttavad. Eriti siis, kui kohtad neid inimesi maal, mille põhikeeleks see keel ei ole.

Omandada uusi eluks vajalikke oskusi

Rännates kohtume pidevalt inimestega, kes oskavad midagi, mida meie veel ei oska. Samuti satub meie teele seminare ja workshop’e. Nõnda olen ma õppinud kitarri mängima, kätega ravitsema, massaaži tegema ning loomulikult veel sadu pisemaid praktilisi oskusi, nagu näiteks vihmaga lõkke tegemine. Huvitaval kombel oleme rännates palju vastuvõtlikumad ja õpime kõike kiiremini, kergemalt ja mängulisemalt kui kodus. Ilmselt on põhjuseks see, et rännates on meil aega ja saame ilma segavate faktorite ning igapäevakohustusteta uude teemasse sajaprotsendiliselt süveneda.

Aru saada, mida tegelikult soovime ülikoolis õppida või millist ametit pidada

Suur osa eesti noori läheb ühiskonna ja vanemate survel kohe pärast keskkooli ülikooli. Nõnda avastavad vähemalt pooled neist paari aasta pärast, et sooviksid õppida hoopis midagi muud ja peavad raiskama veel aasta või kaks, õppides seda, mis pole hingelähedane. Rändamine on väga hea aeg teadvustada, mida tegelikult õppida ja milliseid oskusi omandada soovime. Rännuteel oleme koduse surve mõjusfäärist väljas ja avastame, et juura või marketingi õppimise asemel, mida vanemad on peale surunud, huvitab meid palju rohkem hoopis miski muu.

Leida igapäevaseid harjutusi, tegevusi, tseremooniaid ja tehnikaid, mis aitavad elu tasakaalus hoida ning oma sihte mäletada

Olen veendunud, et elu võlu peitub väikestes asjades ja tegevustes, mis aitavad hoida sihti ja muudavad elu mõnusaks. Rännates näeme võimalusi, kuidas teised oma eluvaimu üleval hoiavad. Olgu sellisteks harjutusteks näiteks hommikupalve, külm dušš, mõni joogaharjutus, hingamisharjutus, viis minutit iseendaga päevakokkuvõtte tegemiseks, klaasi vee joomine hommikuti keha puhastamiseks või hambaniidiga hammaste puhastamine – need loovad meie ellu tala, millega saame end nii vaimselt kui ka füüsiliselt tasakaalus hoida ja tuletada meelde, et me oma sihist kõrvale ei kalduks.

Mõista, kui vähe on õnneks vaja

Kui kodumaal tundub tavaliselt, et seda ja teist pole piisavalt – olgu selleks armastus, raha või edu –, siis rännakul leiame varem või hiljem sisemise rahu ja mõistame, et meie õnn ei sõltu välistest teguritest, vaid meie enda sisetundest ja suhtumisest maailma.

Leida rahvusvahelisi sõpru ja kaaslasi, kellega teadmisi ja kogemusi vahetada

Kui pooled minu headest sõpradest on eestlased, siis on üle maailma vähemalt sama palju sõpru ja abilisi, kellele saan alati helistada, kirjutada või kellelt nõu küsida. Tihti on selliste paljurännanud või teistel maadel elavate inimeste nõu tunduvalt adekvaatsem, sest olles rohkem näinud, oskavad nad anda ka objektiivsemaid lahendusi. Kummalisel kombel on mitmetest sellistest sõpradest, kellega olen veetnud koos vaid mõned päevad või nädalad, saanud südamelähedasemad sõbrad kui need, kellega on Eestis koos aastaid veedetud.

Kasvada ja areneda mitu korda kiiremini kui kodumaal

Olen korduvalt väitnud, et üks kuu Indias võrdub minu jaoks kogemuslikult vähemalt poole aastaga Eestis. Nõnda võib elada ühe elu sees mitu elu. Mulle tundub tihtipeale, et kahekümneaastastel rännumeestel on rohkem elutarkust, võimet lahendada konflikte ja aktsepteerida elu sellisena, nagu ta on, kui paljudel nelja- ja viiekümneaastastel inimestel, kes on veetnud terve elu kodumaal.

Mõista, et sa ise oled oma õnne sepp ja eluraamatu kirjutaja

Loomulikult mõjutab meie elu ümbritsev keskkond ja meie minevik, kuid rändajad saavad varem või hiljem kogemuse, et ümbritsevast oluliselt rohkem sõltub heaolu just meist endast. Sellest, millisel viisil me maailma vaatame ja millisel viisil ümbritsevaga suhtleme. Rännates saab iga inimene julgust ise kirjutada oma elu muinasjutt selliseks, nagu talle kõige rohkem meeldib.