Читать книгу Korsika muinasjutud ja muistendid - Triinu Guerrin - Страница 5

Märtsile laenatud päevad

Kunagi ammu-ammu oli ühel aastal erakordselt soe ja vihmane märtsikuu. Kõik mäekünkad lõid varakult haljendama ja karjused viisid lambad välja värsket mahlast rohtu sööma. Üks karjane vaatas oma kosuvaid uttesid ja piima täis nõusid ning rõõmustas juba ette priskete juustukerade üle, mis ta piimast mõne päeva pärast teha kavatses. Mees loendas mõtteis muudkui juusturattaid ja sattus lausa ülemeelikusse tujju, nii et lasi laulugi lahti:

„Märts, märtsikuu,

näotu nagu vana luud,

uputa või vihma alla uha,

minul sellest ükstapuha.

Minul kannud täis on piima,

turule saan varsti juustud viia.“

„Me veel vaatame seda,“ ütles Märts, kes mehe laulu oli kuulnud ja hirmus pahaseks saanud, et tema armulikkust hinnata ei osatud. Ta tahtis suurelisele karjusele kätte maksta, kuid tema päevad olid kahjuks juba otsas. Märts läks nüüd oma venna Aprilli juurde ja palus:

„Aprill, ole nii lahke ja laena mulle kolm päeva, et ma saaksin ülbele karjusele õppetunni anda.“

Aprill ei olnud nõus laenama Märtsile oma esimest päeva, küll aga teise, kolmanda ja neljanda.

Nii oli esimesel aprillil kevadiselt ilus ilm, aga järgmisel päeval lasi Märts sellise tormi lahti, et hoia ja keela! Marutuul lõhkus karjuseonni katuse, ajas kõik piimanõud ümber ja enam polnud juttugi lammaste karjamaale viimisest ega juustu tegemisest. Tuul ei vaibunud ka teisel päeval, veelgi hullem, nüüd hakkas ka rahet ja lörtsi sadama. Karjus püüdis lambaid onni seinte varjus kaitsta kuidas oskas, kuid tuul ja vihm olid halastamatud. Kogu tema kari sai otsa. Karjusel õnnestus ainult üks talleke suure paja alla peita ja surmast päästa. Ta ise kössitas paja kõrval külmast ja hirmust värisedes. Hädavaevu pääses mees eluga ja arvata võib, et see õppetund talle eluks ajaks meelde jäi.

Sestsaadik ongi nii, et tavaliselt särab esimesel aprillil päike, aga edasi tulevad märtsile laenatud päevad – i prestaticci –, mil ilmast võib kõike oodata.