Читать книгу Allikahaldjas - Tuul Sepp - Страница 4

Pärismaailma kaitsesid unustatute eest Väravad. Väravaid kahe maailma vahel oli mitu. Kui palju täpselt, seda ei teadnud keegi. Või õigemini ei mäletanud. Mäletamisega olid Unustusemaailmas üldse kehvad lood. Aga kui kehvad täpselt, see pole mul praegu meeles.

Igatahes oli igal väraval üks valvur. Väravahoidja. Värava hoidjad olid unustatutest ainukesed, kes päriselt mõlema maailma vahel liikuda said. Aga nendegi liikumisvabadus oli piiratud. Lisaks said värava kaudu eriloaga edasi-tagasi liikuda nõialoomad. Mustad kassid, rongad ja nahkhiired. Neil olid eriõigused, sest ühelt poolt oli nende roll nõidustes unustatud, teisalt ei olnud kassid ja rongad pärismaailmas sugugi välja suremas, nii et nad kuulusidki ametlikult mõlemasse ilma.

Väravahoidja amet oli unustatute seas kõrges hinnas ja väravahoidjaks ei olnud lihtne saada. Tuli teha igasuguseid teste. Näiteks ruumilise võimekuse test. Ruumiline võimekus on maailmade vahel liikumiseks väga tähtis. Ruumiliselt võimetud niisama lihtsalt eri maailmades käituda ei oska.

Lisaks oli veel meelekindluse test. Kindlus (see meele oma) pidi olema tugev ja vallutamatu, et väravat hästi kaitsta. Ja muidugi ankrutest. Iga väravahoidja pidi tõestama, et ta on raudselt mõne ankruga seotud. Ankur on väravahoidja side pärismaailmaga ning selle abil on väravahoidja võimeline väravat avama ja sulgema.