Читать книгу Lugemik Ferenc Liszti elust ja isiksusest - Urmas Bereczki - Страница 7

Ferenc Lisztti teose „Quatrième Valse oubliée“ käsikiri

Aastal 1700 ilmunud suur foliant „Trophæum Nobilissimæ ac Antiquissimæ Domus Estorasianæ“, see maitsetult kokkupandud väljamõeldis, kallaletung kainele mõistusele, sisaldab mu esiisa genealoogiat ning esitleb 171 täissuuruses vaselõikel arvatavaid ning tõelisi esivanemaid. Suure osa piltidest on teinud hertsogi üks õuekunstnikest nimega Petrus. Minu esiisa Neitsi Maarja ja perekonnakultus on pärit samast allikast, mida kenasti sümboliseerib ka kaanel kasutatud vaselõige, sellel valvavad allegoorilise Herkulesena kujutatud sümboolne Kangelaslikkus (Fortido) ja Marsina kujutatud Õilsus (Generositas) seda sammassaali, kus ingel ulatab padjale asetatud krooni – siinkohal järgneb mu isa nimi – Aule (Honor) ja kus Honor ilmub peaaegu ühemõtteliselt Neitsi Maarjana, peas Ungari kroon. „Trophæumi“ kohaselt arvab mu esiisa meid pärinevat mitte ainult Aadamast, Noast jne, vaid lähemale tulles Attilast, veelgi lähemal Csabast, kuningapoeg Csabast, kellest ka Árpádide kuningadünastia põlvnevat. Fiktsiooni kohaselt Ungari praegustele aladele tulnud juhtidest kõige kauem elanud vürst Eurs oli omal ajal tegelikult suveräänne valitseja, sellele lisaks Ungari püha kuninga Istváni nõbu. Temast pärineb meie esiisa Estoras, kelle ema olnud noch dazu Decebali lapselaps, daaklaste kuningatütar Ida – nagu teada, mu esiisa teostamatute ideede sekka kuulus ka Transilvaania taasliitmine Ungariga. Estoras on võrreldav Püha Istvániga, sest tedagi ristis Püha Adalbert, loomulikult sai ta nimeks Pál. Ja esiisad tulevad ja tulevad lõpmatu reana, kuni XV sajandil elanud tõelise Benedekini. Köite eraldi peatükis on toodud algusest lõpuni väljamõeldud kuninglikud annetuskirjad Pühalt Lászlólt, Jeruusalemma Endrelt, Lajos Suurelt, Zsigmondilt, Mátyásilt jne, millega need – tegelikult mitteeksisteerinud – tublidele esiisadele mitmesuguseid õigusi olevat kinkinud. Ühe mitteeksisteerinud dokumendi kohaselt tundnud Püha László erilist heameelt selle üle, et kallis sugulane pärineb perekonnast, mis oli jõudnud kaugele juba Jeesus Kristuse ajal. Muide, mu esiisa on juhtinud tähelepanu dokumentide fiktiivsele sisule. Tõsi, pärsia keeles, aga siiski. Ta andis meie nimele ka uue etümoloogia. Selle kohaselt on pärsia keeles lohe vasteks Ezder, seega on perekonna nimi tegelikult Lohekodu, ja see lohe pole midagi muud kui meie vapilt kujutatud griff, kes väljatõmmatud mõõgaga kodumaad kaitseb. Aga see pole veel kõik, hiljem mõtiskleb mu esiisa pikalt ka selle üle, et mitte igal perekonnal pole taolist dokumentidega tõestatud iidset minevikku, Ungaris sebib ringi sellisedki perekondi, kes on (nii mu esiisa ütleb!) kõigest kaks-kolm tuhat aastat vanad, sest Ungarit tabanud saatuselöökide tõttu on arhiivid hävinenud, aga pole viga, sest aadliseisus on midagi väärt ainult koos voorustega, hehehe, mitte üksnes oma päritolu tõttu, mis iseenesest on justkui lubjatud kirst – sees täis jälkust.

Minu esiisa hindas Haydnit, nii inimese kui kunstnikuna, seda võib pidada faktiks. Ta kutsus Haydni mitu korda oma lauda sööma, aga kui külalised tulid, siis kaeti Haydnile, nagu ka meile, lastele, laud mõnes kõrvalruumis. Kord tulid meile külla kaks väga suurtsugu lordi Inglismaalt, nende peent võõrast parfüümi oli tunda juba kaugelt, nad valmistasid ette admiral Nelsoni külaskäiku. Vaevalt laua taga istet võtnud, tundsid nad juba huvi, kus on Haydn. Haydn lõunatab täna oma kodus, valetas mu esiisa silmagi pilgutamata. Kuid heliloojat jumaldavad inglased ajasid peale, et soovivad istuda Haydniga ühes lauas. Mida esiisa saigi teha, tiris Haydni hambaid kiristades kõrvalruumist välja ning pani ta ühe oma kõige graatsilisema naeratuse saatel laua taha istuma. Lollid inglased irvitasid õnnelikult, Haydni jättis kogu asi külmaks. Äkilise otsusega (kättemaksuks) lasi esiisa serveerida õhtusöögiks mõeldud neere sinepikastmes, mis Haydni-taolisele podagrahaigele oli lausa tappev, muidugi mitte sõna-sõnalt. Nii sõid lõpuks kõik rahulolevalt. (Öeldakse, et teenijaskonnal olevat reuma, härrastel podagra. Seegi on tõend, et käisime Haydniga ringi hästi.)^[1.]