Читать книгу Neverland - Urmas Vadi - Страница 3

Romanil oli täiesti uus hingamine. Ta oli kohe-kohe isaks saamas ja see tõmbas ta käima. Töötasid kõik mootorid, kõik vanad ja ka need, millest tal varem aimugi polnud. Roman tundis lausa füüsiliselt, et on valmis last oma elu hinnaga kaitsma, see ei olnud tema jaoks enam mingi metafoor. Suurenes empaatiavõime, kaitsetahe, soov hoida ja armastada. Kasvas hüppeliselt ka närvilisus ja hirm, et midagi võib juhtuda, et kõik võib minna valesti.

Ta käis Sigridiga perekoolis ja viis Sigridit oma autoga vesiaeroobikasse. Kui jõudis kätte esimene ultraheli aeg, oli ta kaasas. Nähes ja kuuldes lapse südamelööke, puhkes Roman nutma, pisarad lihtsalt voolasid. Ta polnud midagi sellist tundnud peale taasiseseisvumist. See oli midagi nii uskumatult suurt ja võimast! Alati kui ta Sigridiga kaasas käis, rääkis ta pikalt arstidega, seda siirast huvist, aga ka soovist näidata Sigridile, et ta hoolib, tema peale võib loota. Temast ei saa kunagi isa, kes jätab oma pere ja lapse ning kaob.

Iga päev tuli Roman Sigridi juurest läbi, tõi midagi või tahtis lihtsalt rääkida ja olla. Sigridi olekust võis välja lugeda kerget väsimust ja ehk ka seda, et Roman on muutunud oma hoolivuses juba tüütuks. Roman sai sellest isegi aru, aga ta ei saanud sinna midagi parata, ta ei saanud oma vere vastu midagi! Kõik töötas, kõik pumpas, Roman oli verd ja elu täis! Kuid kui ta enda ümber ükskõik kuhu vaatas, siis see, mida ta nägi, ei meeldinud talle. Kõikjal varitses potentsiaalne oht. Roman tundis, et tema ülesanne on muuta maailm paremaks kohaks.

Roman luges Perekooli foorumites kõike, mis puudutas ema, last, perekonda. Teda ärritas, et isade kohta oli nii vähe kirjutatud. Ja ta lõi sinna ise uue teema – „Isa raseduse ajal“. Ta mõtiskles sel teemal, ja kutsus ka teisi kaasa mõtlema, jagama oma kogemusi sellest, mida teevad ja tunnevad nende üheksa kuu jooksul mehed. Ka raamatukogudes ja netis oli kirjandust selle kohta nii vähe. Seepärast keskendus ta peamiselt lootele, jälgis lapse arengut, see oli kõige olulisem. Roman teadis väga täpselt, kui suur on lapse kolju neljakuuselt, ta teadis, mida peab last ootav naine sööma. Ja ta vedas Sigridile kokku hunnikute viisi puu- ja juurvilju, ka liha, kala, vitamiine. Roman aitas Sigridil kokku panna kotti, mida haiglasse kaasa võtta. Ta üritas sinna kotti suruda ka plaadi Alo Mattiiseni viie isamaalise lauluga. Sest kui nad peaksid saama perepalati, siis seal on muusikakeskus, muusika aitab sünnitamisel lõdvestuda. Roman tahtis, et kohe algusest peale oleks kõik õige, ka muusika. Iga kord peale Romani lahkumist tõstis Sigrid selle plaadi kotist välja tagasi.

Roman pani tähele, et Sigrid pole tema suhtes enam mitte lihtsalt vaoshoitud, vaid isegi tõrjuv. Roman mõistis Sigridit, sellest tuleb aru saada. Naistes toimuvad sel perioodil suured muutused, nii füüsilised kui vaimsed muutused, kõik muutub. Oli olemas sünnitusjärgne stress ja oli ka sünnituseelne stress. Roman proovis teha kõik, et seda stressi leevendada.