Читать книгу Veinijuht. 15. osa. Gruusia - Urvo Ugandi - Страница 5

Heledad sordid:

Chinuri – Kartli piirkonnas tähtis hilisküpsev valge sort, millest tehakse häid kuivi erksa happega veine ja vahuveine. Marjasordi nimetus viitab oliivipuu lehtede värvile. Veinil on pehme, veidi piparmünti meenutav aroominoot koos küpse pirni ja värske laimi karakteriga. Viimasel ajal aina populaarsemaks muutuv sort.

Kisi – Mtsvane ja Rkatsiteli isetekkeline ristand, mis pärineb Kahheetia piirkonnast. Ampelograafid arvavad, et sort on tekkinud millalgi 5.‒6. sajandil ja praegu kasvatatakse seda enim Kahheetias Gurdžaani ja Telavi linnade ümbruses. Iseloomu poolest jääb sordist tehtud vein kuhugi Mitsvane ja Rkatsiteli vahele oma hea erksa tsitruselise happega ning keskmise alkoholisisaldusega, marjasordi probleem on sarnaselt Mtsvanega vastuvõtlikus erinevatele seenhaigustele.

Khikhvi ‒ suhkrurikas hele vana marjasort arvatakse pärinevat Kahheetia piirkonnast ja see on vastuvõtlik seenhaigustele. Khikhvi marjadest tehakse erksa happega ja veidi lillelise aroomiga valgeid veine, dessertveine ning seda kasutatakse enamasti kvevri veinide valmistamisel.

Krakuna on hilja õitsev hele marjasort, millest valmistatakse keskmisest täidlasemaid veine. Marjasordil on arvestatav kasvupotentsiaal, sest see talub väga hästi külma ning on resistentne seenhaigustele. Krakuna marjasordist veini peetakse hea arengupotentsiaaliga veiniks, see on olemuselt üsna neutraalne ja seetõttu kasutatakse seda Imereti piirkonnas tihti segamiseks Tsolikauri ja Tsistskaga.

Mtsvane nime kannab kaks marjasorti

Mtsvane Goruli on hilisküpsev sort, mida kasvatatakse Kartli mägedes, veini kirjeldustes vihjatakse laimile, lilledele ja meekärjele.