Читать книгу Siin Vatikani Raadio! Vello Salo lugu - Vello Salo - Страница 2

Eessõna

Оглавление

Ei juhtu just iga päev, et tuleb kirjutada eessõna nii auväärse juubilari nii auväärse juubeli puhul ilmuvale raamatule.

Meenuvad prohvet Jesaja sõnad: “Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu“ (Js 52:7). Ma arvan, et need piiblisõnad iseloomustavad väga hästi meie juubilari. Isa Vello elu on nagu romaan, mida Jumal on algusest peale ise kirjutanud. Ilma Jumalata jääks see romaan arusaamatuks: milleks oli vaja, et nii noor mees pidi nii palju mööda maailma rändama? Koos Jumalaga kirjeldab see “romaan“ aga elu, mis on täis valgust ja meelekindlust, vaatamata kaootilisele ja väga ebakindlale maailmale, kus see elu on möödunud. Kuhu iganes isa Vello jalg on astunud, on ta toonud paljudele inimestele rahu ja rõõmu. Tema elu oleks võinud olla täiesti tavaline ja tähelepandamatu. Aga Jumal on sekkunud tema ellu, viinud teda kohtadesse, kuhu ta kunagi ei kavatsenud sattuda. Sageli sekkub Jumal meie ellu kannatuste kaudu ja esialgu ei pruugi tema plaanid olla meile arusaadavad. Aga aastate möödudes saavad asjad selgemaks ja meil ei jää midagi muud üle kui ütelda: “Gratias tibi, Deus, Gratias tibi“ (Tänu olgu Sinule, Jumal).

Vello Salo elu on silmapaistev paljudel põhjustel. Üht neist on kõik tähele pannud, kuigi vaimulikku tavaliselt nii ei iseloomustata: rõõmsameelsus ja huumorimeel. Mulle on alati meeldinud Piibli lause: “Jumal armastab rõõmsat andjat“ (2Kor 9:6-7), mis kõlab ladinakeelses piiblis veelgi veenvamalt: “Hilarem datorem diligit Deus“.

Isa Vello huumorimeel on kõigile teada ja samal ajal, ma ütleksin, väga piibellik. Meie, vaimulikud, oleme sageli liiga tõsised või arvame, et meie sõnum peab olema suhteliselt sünge, kui tahame, et meid võetaks tõsiselt. Isa Vello on selge tõestus vastupidisest! Ja mulle meeldib kujutleda, et Jeesus oli ka igapäevaelus väga rõõmus, südamlik ja oskas ka aeg-ajalt nalja teha, kuigi sellest meile Piibel ei räägi. See, kes annab ennast Jumalale, ei saa olla kurb, nagu ta tahaks Jumalale meelde tuletada, kui raske on ennast Talle anda. Paavst Franciscus isiklikult näitab meile, et tõeline eneseandmine on rõõmus, elav, sisemiselt vaba – aga see ei tähenda respektitust või pealiskaudsust. Isa Vello elu, ma usun, on väga hea ja rõõmsameelse vai- muliku elu eeskuju järgmistele vaimulike põlvkondadele.

Maarja hoidku palju aastaid meie isa Vellot, et ta saaks veel palju aega teenida tema Poega sellel maal, mis on tema oma, Maarjamaal.

Ad multos annos!

† Piiskop Philippe Jourdan

Eesti apostellik administraator

Siin Vatikani Raadio! Vello Salo lugu

Подняться наверх