Читать книгу Spetsnaz - Виктор Суворов - Страница 7

332 aastat pärast „Utoopia“ ilmumist avaldasid Karl Marx ja Friedrich Engels „Kommunistliku partei manifesti“.

Teadusliku kommunismi alusepanijad nõudsid:

1 eraomanduse täielikku likvideerimist;

2 perekonna likvideerimist, naiste ametliku avaliku ühisomanduse kehtestamist;

3 kõigi laste võtmist ühiskonna kasvatada;

4 tootmisarmeede asutamist, eriti maaharimiseks.

Marxi ja Engelsi järgijad kuulutasid hiljem, et „Utoopia“ on ainult ilus unistus, aga marksism on teaduslik teooria. Nii see aga ei ole. Sadismi taseme poolest ei jää „Kommunistliku partei manifest“ „Utoopiale“ alla. Aga „Utoopia“ on märksa ausam.

Marx ja Engels unustasid oma mitmepuudastes teostes öelda kõige tähtsamast.

Esiteks: „Kommunistliku partei manifesti“ autorid, nõudes kogu meie planeedi rahvastiku ajamist tööarmeedesse, läksid vaikides mööda sellest, kes siis peab õigupoolest hakkama juhtima töörühmi, -roodusid, -pataljone, -polkusid, -brigaade, -diviise, -korpusi ja -armeesid, kes hakkab koordineerima tööarmeede tegevust, kes seisab kõige kõrgemas tipus.

Teiseks: vastuseta jäi küsimus selle kohta, kes hakkab tegema kõige raskemat ja mustemat tööd. Lihtsamalt öeldes, kes hakkab ideaalühiskonnas avalikke peldikuid küürima?

Kolmandaks: mis saab neist, kes ei taha kuuluda tööarmeedesse, neist, kes üritavad tööarmeest jalga lasta?

„Utoopias“ on aga neile kõige tähtsamatele küsimustele antud täpsed vastused:

võim on bürokraatlik püramiid, mille tipus seisab asendamatu diktaator;

kõige räpasema ja raskema töö teevad ära orjad;

katset Utoopiast põgeneda karistatakse surmanuhtlusega.