Читать книгу Spetsnaz - Виктор Суворов - Страница 9

Paljud kommunistliku Venemaa ja Punaarmee esimestest juhtidest pärinesid terroristide hulgast. Mihhail Frunze, üks Punaarmee alusepanijaid, sai esimese surmaotsuse 27. jaanuaril 1909, teise aga 23. septembril 1910.

Et teenida neil kuulsusrikastel aegadel välja üks kõrgeim karistusmäär, pidi ikka väga osav olema. Lenin, kes asutas terroristliku partei, mille eesmärk oli riigis võimu vägivaldne haaramine, sai ainult kolm aastat mugavat väljasaatmist, veetes aega jahil käies ja kala püüdes.

Terrorist Vera Zassulitš, kes tulistas ja haavas raskelt Peterburi kuberneri Fjodor Trepovit, mõisteti Venemaa kohtus õigeks. Kohus oli Venemaal riigiametnikest sõltumatu. Vandemehed leidsid, et terroristil oli alust nii tegutseda. Ja kogu lugu. Rohkem ei olnud kellelgi õigust sekkuda ja vandemeeste otsust muuta.

Nõukogude Liidus oleks vangla nutnud Vera Zassulitši järele ainuüksi seepärast, et tal oli revolver. Vanglast oleks terrorist Zassulitš aga võinud ainult unistada, sest kommunistid hävitasid halastamatult kõiki, kes julgesid tõsta kätt nende monopoolse valitsemisõiguse vastu.

Pealinna kuberneri ametikoht vastas Nõukogude Liidus Kommunistliku Partei Moskva Linnakomitee esimese sekretäri ametikohale. Sel ametipostil olid eri aegadel seltsimehed

Molotov, Vjatšeslav Mihhailovitš;

Kaganovitš, Lazar Moissejevitš;

Hruštšov, Nikita Sergejevitš;

Furtseva, Jekaterina Aleksejevna;

Grišin, Viktor Vassiljevitš ja teised seltsimehed.

Oleks seltsimees Zassulitš vaid proovinud tulistada seltsimeeste Furtseva või Grišini pihta!

Ja selles riigis, kus kohus mõistis terroriste õigeks, suutis seltsimees Frunze saada kraesse koguni kaks surmaotsust. Tõsi küll, kumbagi neist täide ei viidud. Mõlemal juhul asendati surmaotsus pagendusega, kust seltsimees Frunze eriliste raskusteta põgenes.

Viibides pagenduses, organiseeris Frunze mõttekaaslaste ringi, millele anti nimi „Sõjaväeakadeemia“. See oli tõeline terroristide kool.

Põgenenud pagendusest, suutis kolmekümneaastane terve mees, kel kaks surmaotsust seljataga, korraldada Esimese maailmasõja ajal oma asjad tagalas nii, et lahingulippude alla teda ei kutsutud. Vähe sellest, ta astus riiklikku õppeasutusse ja keegi tema mineviku vastu huvi ei tundnud.

Vaat selline kord valitses Venemaal.