Читать книгу Murdumine - Виктор Суворов - Страница 4

SISSEJUHATUS

Hruštšovi ja Žukovi duumviraat ja suhted kahe juhi vahel: uus heitlus võimu pärast muutub vältimatuks. – Materjalide allikatest selle raamatu jaoks.

PROLOOG

GRU ülema asetäitja kindralleitnant Mamsurovi plaaniväline visiit Kremli polikliinikusse. – Mamsurov vastuvõtul doktor Hruštšovi juures. – Kohtumise õige organiseerimine ja kohtumise läbiviimine agentuuripsühholoogia põhimõtete alusel. – Saladuslik GRU eriülesannete keskus. – Mamsurovi kapituleerumine.

1. peatükk

NLKP XX kongress ja selle peamine idee: kõiges on süüdi Stalin. – Stalinliku nomenklatuuri vabatahtlik „kitseks muutumine”. – NSV Liidu ajaloo võltsimine NLKP XX kongressil. – „Hea” sotsialismi katsed ja nende tulemused. – Ustavad stalinlased ajavad Nõukogude Liidu ja Stalini kohta laimujuttu. – Müüt NLKP XX kongressi ajaloolisest rollist. – Hruštšov veeretab vastutuse nõukogude võimu kuritegude eest Stalinile, et riigis võim haarata. – Žukov muutub „geniaalseks väejuhiks” ja ainsaks „Isamaa päästjaks” sõjas fašismiga. – Uued juhid, endised eesmärgid: stalinlik kurss maailmarevolutsioonile jääb muutumatuks. – Vabastusretk ja revolutsiooni organiseerimine kui naaberriikides võimu haaramise kaks meetodit Nõukogude juhtide arsenalist. – Rahvuslike vabastusliikumiste aktiviseerumine erinevates maailma maades 1950ndate aastate lõpul. – NLKP XX kongressil NSV Liidu kommunistliku režiimi kuritegude paljastamise tulemused ja maailma kommunistliku liikumise allakäik. – Rahvusvaheline noorsoo- ja üliõpilasfestival ning Maa esimese tehiskaaslase ülessaatmine 1957. aastal kui katsed taastada Nõukogude Liidu kõikuma hakanud reputatsiooni.

Võtmemoment

Vihma käest räästa alla: püüdes säilitada võimu, läksid Hruštšov ja Žukov stalinlikult vägivaldsete puhastustega kaadrite rotatsiooni süsteemilt üle juhtkonna täielikule vahetamatusele, mis sai seisaku ja järgneva riigi lagunemise peamiseks põhjuseks.

Tegelased

Zavenjagin, Avraami Pavlovitš, keskmasinaehituse minister. –

Štemenko, Sergei Matvejevitš, kindralstaabi luure peavalitsuse ülem. – Šuiski, Grigori Trofimovitš, N. S. Hruštšovi abi.

2. peatükk

Ungari 1956. aasta ülestõus. – Kommunistliku süsteemi lagunemine maailma mastaabis. – „Osutus meie Isa mitte isaks, vaid kitseks”: destaliniseerimine NSV Liidus ja selle vastukajad välisriikides. – Pariisi (1947. aasta) rahuleping Ungariga ja „põhjalike sotsiaal-majanduslike ümberkorralduste” läbiviimine selles riigis Nõukogude vägede toetusel. – Austria muutumine neutraalseks riigiks ja Varssavi lepingu riikide ühendatud relvajõudude loomine NSV Liidu kontrolli säilitamiseks Ida-Euroopa maade üle.

Võtmemoment

Ajalugu tingivas kõneviisis: Nõukogude Liidu rahvad lasksid käest ajaloolise võimaluse, andestades timukatele nende kuriteod ja jättes istuma mugavatesse kabinettidesse.

3. peatükk

Internatsionaalse abi osutamise plaan vennalikule Ungari rahvale „Volna”: Nõukogude Liit proovib luua korda võõras kodus. – Suessi kriisi algus 29. oktoobril 1956. aastal, Nõukogude vägede väljaviimise peatamine Ungarist ja Ungari revolutsiooni purustamine. – Arveteõiendus Ungari juhtkonnaga.

Võtmemoment

Miks Egiptuse president sai Nõukogude Liidu kangelaseks:

Suessi kanal Nõukogude juhtide geopoliitilises strateegias.

4. peatükk

Nõukogude väejuhtide massilised autasustamised eduka karistusoperatsiooni eest Ungari rahva vastu. – Vastase rinde tuumalöögiga läbimurdmise vajadus Euroopa töölisklassi vabastamiseks kui Nõukogude Liidu sõjalise doktriini nõrk lüli. – NSV Liidus taktikalise tuumarelva kohaletoimetamise vahendite väljatöötamine. – Suurte veetakistuste ületamise probleem Nõukogude vägede poolt strateegilise pealetungioperatsiooni arengu käigus Lääne-Euroopas ja selle lahendamise mooduste otsimine. – Kriis relvade tootmisele töötava Nõukogude Liidu majanduses ning selle tagajärgedega võitlemise moodused. – Riiklikud obligatsioonilaenud kui elanikkonna petmine riigi juhtkonna poolt.

5. peatükk

15. mai 1957. aastal: Nõukogude mandritevahelise ballistilise raketi 8K71 esimene väljalaskmine. – Milliseks sõjaks valmistati ette Nõukogude Armeed: pooleteise aastakümne pärast kavatses Žukov, saades võimule, uuesti sooritada seda, mida Hitler ei lasknud teha Stalinil ja Žukovil 1941. aasta suvel. – „Me ründame esimesena!” Kooskõlas uute tulevase sõja plaanidega pidanuks Nõukogude Liit alustama sõda esimesena. – Mandritevahelised raketid ja strateegilised pommitajad kui konkureerivad tuumarelva kohaletoimetamise vahendid. – Kuidas raketi 8K71 katsetuste edu ja ebaõnnestumised avaldasid mõju võimuvõitluse tulemusele Kremli eliidis. – Nomenklatuur ja võimu süsteem NSV Liidus. – Žukov tirib tekki enda peale: kaitseministri uued „initsiatiivid”. – Kinofilm „Seatalitaja ja karjus” kui sotsialistliku realismi etalon. Nomenklatuurne eetika. – „Jõuda järele ja minna kapitalismist ette!”

Võtmemoment

Võimu hierarhia NSV Liidus. – Parteitiitlid.

6. peatükk

Katse eemaldada Hruštšov partei ja riigi juhtimisest 18. juunil 1957. aastal. – Žukovi avaldus sellest, et Nõukogude Armee ei toeta otsust Hruštšovi kõrvaldamisest võimult, oli faktiliselt sõjaväeline riigipööre ja Nõukogude Liidus sõjaväelise diktatuuri väljakuulutamine.

Võtmemoment

Kuidas ajaloolased hindavad Žukovi tegevust 18. juunil 1957. aastal. – Kui riigi juhtide „aritmeetiline enamus” osutub vähemuses olevaks: nõukogude ajaloolaste kavalus.

Tegelased

Furtseva, Jekaterina Aleksejevna, NLKP KK sekretär ja presiidiumi liikmekandidaat.

7. peatükk

NLKP KK presiidiumi istung 19. juunil 1957. aastal. – partei keskkomitee liikmete kiire kokkukutsumine ja nõudmine NLKP KK pleenumi kokkukutsumisest „parteisisese küsimuse” arutamiseks. – NLKP KK pleenum 22.–29. juunil 1957. aastal ja Hruštšovi vastaste häving. – Molotov, Malenkov, Kaganovitš ja „nendega liitunud” Šepilov nimetatakse parteivastaseks grupiks ning kuulutatakse stalinlike repressioonide peamisteks süüdlasteks. – Hundid lambanahas: kuidas Stalin sidus verise ringkäendusega kogu kommunistliku partei. – Hruštšov kui üks repressioonide vaimustunud initsiaatoreid.

Võtmemoment

Robespierre’i teel: heitnud NLKP KK pleenumil süüdistuse võitluskaaslastele parteist nimesid välja ütlemata, tegi Žukov oma surmavaenlasteks kogu NSV Liidu kõrgema juhtkonna.

8. peatükk

„Tänuga seltsimees Hruštšovile tema otsekoheste, teravate, kuid täis hoolitsust sõnade eest”: parteitegelased väljendavad palavat poolehoidu võitjale. – Riigipöörde formaalsed tulemused: vähemus KK presiidiumis haaras jõuga võimu, kukutades enamuse, Žukov valiti NLKP KK presiidiumi, minemalöödud juhtide asemele sai presiidiumi suur grupp ustavaid hruštšovlasi. – Mitteformaalsed riigipöörde tulemused: Nõukogude Armee lõpetas allumise riigi juhtkonnale ning nüüdsest hakkab riiki valitsema see, kellele osutab Žukov. – Hruštšov kui Žukovi diktatuuri kate ja tema käsilane. – Suure juhi diktatuur ja kollektiivne juhtkond kui kommunistliku võimu kaks vormi.

Võtmemoment

Marssal Žukovi „väejuhi meisterlikkuse” saladused.

9. peatükk

Inimkonna ajalugu kui juhuste ahel. – Major Bulanovi tagaotsimine. – Eriülesannete ohvitseri kohustused. – Kindralleitnant Mamsurovi parteimaksud. – Sõjaväeosa 41339 saladus. – GRU eriülesannete keskus. – NSV Liidu kaitseminister Žukov, GRU ülem Štemenko ja GRU ülema esimene asetäitja Mamsurov valmistavad ette uut riigipööret.

Võtmemoment

„Suure Stalini teener”: Žukovi patukahetsuskiri poliitbüroo liikmele ja KK sekretär Ždanovile 12. jaanuarist 1948. aastal.

10. peatükk

Mõistatused paljunevad. – Milleks on riigi juhtkonna eest salaja Moskva vahetus läheduses loodud salajane diversantide kool arvukusega kaks ja pool tuhat, ohvitseripalka saavat, valitud sõdurit-kõrilõikajat? – Nõukogude Liidu juhtimise salajased mehhanismid. – Rikkudes Nõukogude juhtide kirjutamata seadusi, oli Žukov sunnitud minema lõpuni. – Kindralleitnant Mamsurovi salajane nimetamine GRU ülema esimeseks asetäitjaks ja GRU eriülesannete keskuse komandöriks 1957. aasta juunis. – Mamsurovit vedas alt partei liikmemaksude arvestamine ja maksmine. – „Partei kuld”: kuidas finantseeriti NLKPd.

Võtmemoment

Kuidas Žukov lõi korda armees: massilised ohvitseride, kindralite ja admiralide vallandamised. – Žukovi „kaadritöö”

Halhin-Golis 1939. aastal. – Komandöri personaalne vastutus oma alluvate käitumise eest kui Žukovi peamine korra majja löömise printsiip ning selle tagajärjed. – Nõukogude Armee juhtimine Žukovi eeskujul viis selle demoraliseerumisele ja laostumisele.

11. peatükk

Tagandamiste rida NSV Liidu kõrgemas juhtkonnas pärast Stalini surma: Beriast Vorošilovini. – Miks Žukov päästis Hruštšovi. – Kahevalitsus. – Žukov väljub Hruštšovi kontrolli alt. – Kes on majas peremees: veel enne täielikku võimuhaaramist pidas Žukov end riigi valitsejaks ja käitus vastaval kombel.

Võtmemoment

Nõukogude Liidu kangelane, üheteistkümne lahinguordeni kavaler, Bratislava aukodanik kindralmajor Lossev saab kojameheks tänu põikpea Žukovile. – Omavoli ja seadusetus armees viivad massilistele vallandamistele ja sõjaväeteenistuse prestiiži langusele.

12. peatükk

Žukovi väljakutsuv käitumine sõja-mereväeparaadil Leningradis 14. juunil 1957. aastal. – Nõukogude Liit uute sõjabaaside otsingul Vahemerel. – Jekaterina Furtseva tutvustab Žukovit oma mehega, NSV Liidu saadikuga Jugoslaavias Nikolai Firjubiniga. – Žukovi diplomaatiline missioon Jugoslaaviasse. – Raketi 8K71 katsetuste programm on lõpetamise piiril.

Võtmemoment

Žukovi juhtimisstiil: kõrge nõudlikkus või ohjeldamatu seadusetus?

13. peatükk

Ülemaailmne 1957. aasta noorsoo- ja üliõpilasfestival Moskvas, selle kokkuvõte ja tagajärjed. – Lahingulaevade valik Žukovi retkele Jugoslaaviasse. – 21. august 1957. aastal: maailma esimene edukas mitmeastmelise mandritevahelise ballistilise raketi 8K71 katselend. – Ristleja „Kuibõšev”. – Otsus sputniku ülessaatmisest Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni neljakümnendaks aastapäevaks.

Võtmemoment

Marssal Žukovi uued „initsiatiivid”: üleajateenimise tühistamine, kaitsetööstuse ettevõtetes sõjatoodangu kvaliteeti kontrolliva kontroll-vastuvõtuaparaadi koosseisude koondamine.

14. peatükk

Enneolematud Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 40. aastapäevale pühendatud sõjaväeõppused Kiievi sõjaväeringkonnas Dnepri forsseerimisega 41. kaardiväe tankidiviisi poolt ilma sildade ja praamiülesõitude loomiseta. – Dnepri forsseerimist harjutati selleks, et tulevikus murda läbi üle Reini. – 29. september 1957. aastal: avarii keemiakombinaadis „Majak” kinnises linnas Tšeljabinsk-40 radioaktiivsete jäätmete väljapaiskumisega. – 2. oktoober 1957. aastal: nõukogude teadlaste saabumine New Yorki eesotsas akadeemik Blagonravoviga.

15. peatükk

Firjubin tegeleb Žukovi visiidi ettevalmistamisega Jugoslaaviasse. – Nõukogude delegatsiooni koosseis. – Žukovi ärasõidu Jugoslaaviasse valgustamine ajalehes „Pravda”. – 4. oktoober 1957. aastal: esimese Maa tehiskaaslase ülessaatmine NSV Liidus.

Võtmemoment

Žukovi haiglaslik enesearmastus. – Žukov ei ilmutanud vähimatki huvi sputniku ülessaatmise vastu, sest ei saanud aru selle sündmuse epohhiloovast tähtsusest.

16. peatükk

Nõukogude delegatsiooni triumf vastuvõtul erinevate riikide füüsikute auks Washingtonis 4. oktoobril 1957. aastal. – Kosmilise võidujooksu algus. – Žukovi saabumine Jugoslaaviasse. – Hävitaja „Bõvalõi” veider reisija. – 12. oktoober 1957. aastal: NLKP KK administratiivorganite osakonna referent Juri Sergejevitš Bulanov annab üle täiesti salajased käsud ristleja „Kuibõšev” komandörile 1. järgu kapten Mihhailinile ja laevade salga komandörile kontradmiral Tjunjajevile. – Žukovi Jugoslaaviasse toimetanud laevad lähevad ootamatult tagasi. – Avastades Žukovi vandenõu, alustab Hruštšov vandenõu ettevalmistamist Žukovi vastu. – Hruštšovi plaan Žukovi kukutamiseks. – Hruštšoviga liituvad NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees marssal Bulganin, kaitseministri esimene asetäitja marssal Malinovski ja admiral Gorškov.

17. peatükk

Žukov on nördinud tema visiidi Jugoslaaviasse ebapiisava valgustamise üle nõukogude pressis. – Žukovi kukutamise plaani kolm etappi. – Žukov jääb ilma juhtimis- ja sidevahenditeta ning isegi ilma transpordita Moskvasse tagasitulekuks. – Hruštšov lendab Kiievisse grandioossetele Kiievi sõjaväeringkonna õppustele, kuhu on kogunenud kogu Nõukogude Armee kõrgem juhtivkoosseis. – Hruštšovi vestlused kõrgemate Nõukogude väejuhtidega. – Nõukogude press vahetab tooni Žukovi visiidi valgustamisel Jugoslaaviasse. – NLKP KK presiidiumi 17. ja 19. oktoobri 1957. aasta istungid. NLKP KK määrus „Partei- ja poliittöö parandamisest Nõukogude Armees ja Laevastikus”. – Žukov saab teada laevade lahkumisest.

18. peatükk

Sõjaväeringkondade parteiaktiivi koosolekud 22. ja 23. oktoobril 1957. aastal ja Nõukogude Liidu kõrgemate juhtide sõnavõtud neil. – „Koosseisuvälised situatsioonid” katastroofide asemel, „suitsuga töötlemine” ja „asteno-vegetatiivne sündroom” kiiritushaiguse asemel, „metall” kulla asemel: nõukogude propaganda kaval keel. – Žukov püüab Moskvasse naasta. – NLKP KK pleenumi kokkukutsumine Nõukogude Armees ja Laevastikus partei- ja poliittöö parandamise küsimuse arutamiseks.

Võtmemoment

Mis peitus NLKP KK 19. oktoobri 1957. aasta määruse „Partei- ja poliittöö parandamisest Nõukogude Armees ja Laevastikus” tühjade fraaside taga. – Parteilise kontrolli tugevdamine kaadri valiku ja paigutamise üle: uued meetodid vandenõude profülaktika osas.

19. peatükk

Tähtsad järeldused, mida võis teha tähelepanelik lugeja, uurides TASSi teadete lauseid Žukovi tagasitulekust Moskvasse. – 26. oktoober 1957. aastal: Žukov lendab Jugoslaaviast Moskvasse. NLKP KK presiidiumi istungil vabastatakse Žukov NSV Liidu kaitseministri kohustustest, Štemenko võetakse maha GRU ülema ametikohalt. – Žukovi paljastamine NLKP KK 28. oktoobri 1957. aasta pleenumil. – „Sõjakeelte” õppimine kui valetamise indikaator: Žukov püüab selgitada GRU eriülesannete keskuse loomist.

Võtmemoment

„Kaks korda kandsin ette, kuid ette ei kandnud, sest asjaolud on sellised, et ei õnnestunud ette kanda”: nii õigustas Žukov end kaasvõitlejate ees. – Ajaloolased püüavad Žukovit fakte moonutades õigustada.

20. peatükk

Kuidas tänapäeva ajaloolased püüavad Štemenkot õigustada, esitades teda intriigide ohvrina. – NSV Liidu juhtkond vaikis maha Žukovi tagandamise asjaolud ja detailid, et mitte kutsuda esile ühiskonna tähelepanu selle kurva fakti vastu, et Nõukogude Liidus valmistati tõepoolest ette sõjalist riigipööret. – Kogu Nõukogude Armee kõrgem juhtivkoosseis mõistab Žukovi tegevuse hukka. – Žukovi tagandamine kõigilt juhtivatelt ametipostidelt NLKP KK pleenumi 29. oktoobri 1957. aasta istungil. – Toimunud sündmuste käibele lastud versioonid, et varjata Žukovi vandenõu paljastada lubanud informatsiooni allikat ning nende küündimatus. – Mamsurov kuulutati koputajaks, et keegi temaga enam ei teeks juttu libedatel teemadel. – Žukovi sõjajärgne karjäär: katkematu rida vandenõusid ja intriige võitluskaaslaste vastu. – Žukovi pagendamise negatiivne mõju NSV Liidu suhetele Jugoslaavia ja Albaaniaga. – Hruštšov päästis riigi ja maailma Žukovist.

Võtmemoment

Žukovi plaanid päästa valla Kolmas maailmasõda. – Kas võib Žukovi lugeda intriigide ja põhjendamatute repressioonide ohvriks? – „Murdumisest” „Jäälõhkujani”. – Strateegiline situatsioon, milles oli Nõukogude Liit 1941. aasta kevadel ja 1956. aastal: analüüs ja võrdlus. – Hruštšov asetas oma rumaluse tõttu 1962. aastal maailma hävingu äärele tuumasõjas, arvestamata sellise sündmuste pöördega; Žukov planeeris täiesti teadlikult Kolmandat maailmasõda veel 1956. aastal. – Kui Hruštšov poleks vabastanud riiki Žukovist, siis oleks elu meie planeedil olnud hoopis teine – kui üldse oleks.

Epiloog

Selles raamatus kirjeldatud sündmuste mõnede osalejate saatus. – S. M. Štemenko. – J. A. Furtseva. – N. P. Firjubin. – J. S. Bulanov.

Kirjanduse nimekiri