Читать книгу Kauged rannad - Villem Grünthal-Ridala - Страница 5

Veel sündimata, salapärasena,

kesk aju säsi kuumenedes,

ta äkki fosforiste toitudena

lööb leegitsema värisedes.

Ja puhkeb tulisena lõkatama,

täis võimsa ilu loomisrõõmu,

kui ümbrust sala tõrvas helendama

kesk suitsvat, veretavat lõõmu.

Ja, tiivuliseks sõnaks moonutuna,

täis mehist kirge, sädemetes

ta veereb esile ja võitmatuna

siis süütab tule südametes.