Читать книгу Hullu mehe kaitsekõne. Sari Ajavaim - August Strindberg - Страница 4

See on kohutav raamat, möönan seda vastu vaidlemata ja kripeldava kahetsustundega. Mis sundis mind seda kirjutama? Õiguspärane vajadus oma laip enne kirstupanekut puhtaks pesta.

Mäletan, et neli aastat tagasi üks mu kirjutav sõber5, inimeste taktitundetuse leppimatu vaenlane, katkestas mind, kui jutuks tuli minu abielu:

„Kuule, see on ju romaaniaines, otsekui loodud minu sule jaoks!”

Samal hetkel võtsin vastu kindla otsuse romaan ise oma kirvega valmis tahuda, ja olen üpris veendunud, et minu sõber kiidab selle heaks.

Sõber, ära pane pahaks, et esmaallikana jätan omandiõiguse endale!

Mulle meenub, kuidas minu lahutatud naise nüüdseks juba siit ilmast lahkunud ema6 mulle kuusteist aastat tagasi ütles, märgates, et ma ei suuda pilku pöörata tema tütrelt, kes tollal oli paruness ega valinud vahendeid, et noorhärradele meeldida:

„Siin on teile ilmselt aines romaani jaoks, või mis?”

„Ja mis oleks selle pealkiri, teie hiilgus?”

„Tuline naine,” vastas ta.

Õnnelik ema, kes sa oskasid õigel ajal lahkuda, sinu soov on nüüd täidetud! Romaan on valmis kirjutatud. Nüüd võin ma surra.

Autor

1887

5 Kirjanik Gustaf af Geijerstam (1858–1909) olla maininud Strindbergile, et tal on plaanis kirjutada tema abielust.

6 Siri von Esseni ema Elisabeth Charlotta (1815–1877)