Читать книгу Muretu - Jo Nesbø - Страница 10

Päeva esimesed päikesekiired libisesid vaevalt üle Ekebergi mäe, vägivallaosakonna koosolekuruumi pooleldi allatõmmatud ribakardina vahelt läbi ja kiilusid end nahakortsude vahele Harry kinnipigistatud silmade ümber. Pika laua otsas seisis Rune Ivarsson, jalad harkis, ja õõtsutas end kingataldadel, käed selja peal. Tema taga seisis pabertahvel, kuhu oli suurte punaste tähtedega maalitud TERE TULEMAST. Harry oletas, et Ivarsson oli selle mõnelt esitlusseminarilt üles noppinud, ja tegi pooliku katse haigutust alla suruda, kui ülemus rääkima hakkas.

„Tere hommikust kõigile. Meie kaheksa siin laua ümber moodustame uurimisrühma, mis tegeleb reedese Bogstadveieni rööviga.”

„Mõrvaga,” pomises Harry.

„Kuidas palun?”

Harry kohendas end toolil kõrgemale istuma. Neetud päike pimestas teda, ükskõik kuhupoole ta pööras. „Õigem oleks lähtuda sellest, et tegu on mõrvaga, ja uurida juhtumit nii.”

Ivarsson naeratas kõveralt. Mitte Harryle, vaid teistele laua ümber istujatele, kellest ta lasi pilgu kiirelt üle libiseda. „Ma mõtlesin, et alustuseks tutvustan teid omavahel, kuid siinkohal on meie sõber vägivallaosakonnast juba otsa lahti teinud. Vaneminspektor Harry Hole, kelle loovutas heatahtlikult meile tema ülemus Bjarne Møller, kuna tema erialaks on mõrvad.”

„Tapmised,” ütles Harry.

„Tapmised. Holest vasakul istub Karl Weber tehnilisest osakonnast, kes juhib uurimistöid sündmuskohal. Weber, nagu paljud teist teavad, on meie kõige kogenum jäljekütt. Tutnud nii analüüsivõime kui ka täpse intuitsiooni poolest. Politseiülem ütles kord, et ta võtaks Weberi hea meelega Trysilile oma jahiseltsi koeraks.”

Naer ümber laua. Harryl polnud tarvis vaadata Weberi poole teadmaks, et too ei naeratanud. Weber ei naeratanud peaaegu kunagi, igatahes mitte kellelegi, kes talle ei meeldinud, ja talle ei meeldinud peaaegu keegi. Eriti mitte noorem vahetus ülemusi, kes olid Weberi meelest eranditult ebakompetentsed karjeristid ja kes ei tundnud ei oma tööd ega meeskonna vaimu, kuid mõistsid seevastu hästi bürokraatlikku võimu ja mõjujõudu, milleni võis jõuda pärast lühikest külalisesinemist prefektuuris.