Читать книгу 100 nõuannet, kuidas elada 100-aastaseks - Roger Henderson - Страница 11

Minu kui poeedi jaoks tähendab sügis udude ja küpse viljakuse aastaaega. Kuid minu kui arsti jaoks tähendab see vaid ühte – grippi. Ühendkuningriigis on gripi vastu immuniseerimise programm aastate jooksul ühtesoodu kasvanud, kujunedes peamiseks tervisekampaaniaks, millega edastatakse üle kaheksa miljoni doosi vaktsiini igal sügisel mõne nädala jooksul. Austraalias toimub samasugune vaktsineerimine iga aasta aprillis. Gripp moodustab igal talvel peamise surmapõhjuse ning vaktsiin on selgelt vähendanud neid surmajuhte, samuti hospitaliseerimist ja komplikatsioone gripi tagajärjel. Viimases tõsises gripiepideemias suri Ühendkuningriigis üle 30 000 inimese; tavalisel aastal nõuab see haigus umbes 4000 ohvrit, peamiselt vanuses üle 65. eluaasta.

Kõik meist on kunagi grippi põdenud, kuid raskete tagajärgede risk on märkimisväärne vanurite seas ning nende inimeste hulgas, kes põevad kroonilisi südame-, kopsu- või neeruhaigusi, diabeeti või kelle organismi kaitsevõime on langenud mingi muu ravi tagajärjel. Gripp põhjustab rohkem kui ükski teine haigus iga-aastast “Rahvusliku Tervishoiuteenistuse talvekriisi”, mis seisneb voodikohtade nappuses ja surmade tõusujoon langeb talvel ligilähedalt kokku gripisageduse tõusujoonega. Viimasel ajal on olukord vaktsineerimise suhtes veidi paranenud, sest 65–74 aasta vanused, muus suhtes terved inimesed on nüüd esimest korda arvatud “riskigruppi”. Uuemad uurimised gripisüstide efektiivsuse suhtes nimetatud vanuserühmas on viinud soovituseni, et seda peaks nüüd rakendama rutiinselt ja enamik tervishoiuvõime Ühendkuningriigis on seadnud eesmärgiks vaktsineerida igal sügisel vähemalt 60 % üle 65-aastastest.

Vaktsiin antakse “meie parima oletusena”, lähtudes sellest, missugune gripitüvi teataval aastal teatavasse riiki jõuab, sest on kindlaks tehtud, et gripiviirused on aasta-aastalt ühe rahva juurest teise juurde “triivides” võimelised muteeruma ning muutuma.

Paljud patsiendid on mulle rääkinud, et nad haigestuvad pärast immuniseerimist grippi ja sellepärast eelistavad ettevaatuse mõttes neid süste vältida. Paraku on nad eksiteel, sest gripivaktsiin ei sisalda aktiivset viirust ja seega on füüsiliselt võimatu sellest grippi nakatuda. Võib küll olla juhtunud nii, et oldi grippi nakatunud just enne vaktsineerimist või et mingi muu hingamisteede nakkushaigus on põhjustanud samalaadseid nähte, kuid muid probleeme siin pole. Tugevad reaktsioonid vaktsineerimisele on harvad, kuigi see võib põhjustada süstekohas teatavat ebamugavustunnet või turset, samuti palavikku ja lihasevalu päevaks või paariks. Toidutalumatus ei ole küllaldane põhjus vaktsineerimisest loobumiseks, kuigi mõnikord esinevad reaktsioonid inimestel, kellel on tugev ülitundlikkus kanamunade suhtes.

Ühendkuningriigis ja Austraalias on vaktsiin kõigile tasuta (välja arvatud eraarsti juures või erahaiglas). Immuniseerimine on tõesti üks selline juhtum, kus ennetamine on parem kui ravimine. Küsi oma arstilt või õelt nõu immuniseerimise kohta ja ka seda, kas peaksid tegema veel teisegi immuniseerimise pneumokoki vaktsiiniga, mis aitab vältida kopsupõletikku südamehaigetel ja diabeetikutel.

Gripp võib lõppeda surmaga ja vanurid on kõige ohustatumad. Hoidu sellest iga-aastase immuniseerimisega, mis käib kiiresti, on tasuta ja valutu.