Читать книгу 100 nõuannet, kuidas elada 100-aastaseks - Roger Henderson - Страница 19

Mõnda haigust, mida ma oma praktikas näen, vihkan üksnes mõju pärast, mida see avaldab patsientide elule. Minu niisuguse nimekirja tipu lähedal paikneb munasarjavähk, mis on arenenud riikides viie kõige sagedama vähivormi seas. Ühendkuningriigis on see ligi 7000 juhuga igal aastal sageduselt neljas vähk. Austraalias diagnoositakse aastas üle 1000 juhu ning see haigus põhjustab ligi 800 naise surma. Selle vähi avastamiseks pole tänapäeval veel kogu rahvastikule soovitatavaid sõeluuringuid, kuigi on käivitunud kliinilised uuringud selle kohta, kas need võiksid tasuda tehtavaid kulutusi.

Munasarjavähi riskitegurite hulka kuulub see, mis on ühine paljudele – eluiga. Pool kõigist juhtudest ilmneb vanuses üle 65 aasta ja enamik pärast menopausi. Risk võib olla suurem siis, kui lähisugulastel on esinenud munasarja-, rinna- või soolevähki, kuid päritud munasajavähk on suhteliselt haruldane. Geneetiliste tegurite hulka kuuluvad geenid BRCA1 ja BRCA2 ning mõnedes etnilistes rühmades, nagu Ashkenazi juudid, võib kuni 30 % munasarjavähkidest olla päritud. Risk on suurem juhul, kui naine pole kunagi rasestunud, samuti siis, kui naisel on esinenud rinnavähk. Teiselt poolt vähendavad riski preventiivsete vahendite kasutamine ja imetamine.

Olen eriti tige munasarjavähi peale sellepärast, et ta on nii salakaval ja ma näen sageli juhtumeid, mis on enne diagnoosimist juba õige kaugele arenenud. Põhjuseks on osalt see, et varajastel staadiumidel ei ole üldse sümptomeid või on neid vähe ja kui nad tekivad, võivad nad olla sedavõrd ebamäärased, et ei vihja selgelt antud haigusele. Nende hulka kuuluvad kõhu puhetumine, mis ei lähe tagasi, valu või ebamugavustunne kõhus, seedehäired, kaalulangus ja sage urineerimisvajadus.

Diagnoosimiseks on vajalik kombinatsioon kõhu ultraheliuuringust, vereproove, neerude röntgenuuringut ja laparoskoobiks nimetatavat fiiberoptilist kaamerat, millega saab kõhuõõnes vaadelda otse munasarju. Ravi, mis sõltub vähi staadiumist, seisneb operatsioonis, keemiaravis ja kiiritusravis. Siiski kiirendab sümptomite varane äratundmine enesestmõistetavalt nii haiguse diagnoosimist kui ka ravi. Nii et kui seda raamatut lugevale naisele tundub, et tal esinevad sümptomid sarnanevad siinkirjeldatutele ja järelikult on ta oma munasarjavähi – mis muidu võiks talle surma tuua – avastanud varajases staadiumis, siis olen ma küll üks õnnelik inimene.

Munasarjavähk on tihti “hääletu tapja”, sest inimesed ei ole teadlikud selle sümptomitest. Küsi selle kohta alati arstilt nõu – kas siis, kui kardad teha “tühjast tüli”. Hauas pole kohta uhkusele.