Читать книгу Kõik on ju ime - Tõnn Sarv - Страница 5

Alustama peab kõige lihtsamast.

Kas on ühtegi asja, mis poleks maast kasvanud?

Laud on puust, puu aga on maast kasvanud.

Raamat on paberist, paber aga on puust tehtud.

Kardinad on riidest, aga riie on tehtud linast või puuvillast, mis samuti maast kasvasid.

Käärid on rauast, raud aga oli seni maa sees, kuni ta sealt välja kaevati ja ümber sulatati.

Lambikuppel on plastmassist, mis on tehtud mitmesugustest orgaanilistest ainetest. Need ained aga on saadud naftast või kivisöest, mis maa seest võeti. Tegelikult on nafta, kivisüsi ja põlevkivi samuti maa seest pärit, sest nad on tekkinud ürgaja taimedest ja loomadest miljoneid aastaid tagasi.

Isegi elekter tuleb maa seest, sest elektrijaam muudab põlevkivi põletamise soojuse elektriks ning põlevkivi on maa seest tulnud.

Kõik, mida me sööme ja kõik, mida me seljas kanname, on kasvanud maast.

Leib on tehtud jahust, jahu aga teradest, mis kasvasid viljapeas. Jahust tehakse ka kõik saiad, koogid ja pirukad.

Kartulid on samuti maa sees kasvanud.

Isegi kompvekkidel on maaga ühist, sest neid teeb magusaks suhkur, mida saadakse suhkruroost või suhkrupeedist.

Riided, mis meil seljas, on tehtud linast või puuvillast, need aga kasvasid maa seest. Ka villased või siidised rõivad on tulnud maa seest, sest lambad või siidiussid, kellelt need tulid, said need meile anda vaid maast kasvanud taimi süües. Ka kunstkiududest riided on ikkagi maast saadud, sest kunstkiud on tehtud naftast või mõnest teisest maapõuest võetud ainest.

Isegi õhku saame hingata ainult tänu kõigile rohelistele taimedele.

Me ei saa elada ilma õhu, söögi ja riieteta. Ning ainult maa laseb meil hingata, süüa ja ennast riidesse panna. Selles mõttes oleme ka meie ise maast kasvanud. Samuti kõik loomad ja linnud, putukad ja kalad, sest mitte keegi ei saa elada ilma nendeta, kes maa seest kasvasid. Kui maast midagi ei kasvaks, ei saaks keegi maa peal elada.

Sellepärast on maad tihti võrreldud emaga. On ju ema see, kes meid lapsena toidab ja riidesse paneb, maast-madalast kasvatab, soojendab ja kaitseb. Maa toidab ja riietab, kasvatab, soojendab ja kaitseb kõike, mis elab ja liigub. Nii on ta meie kõigi ema.

Kui me tahame teda eriti meelitada, siis ütleme mõnikord: Emake Maa… Vahel ütleme ka endi kohta, et oleme maarahvas ja räägime maakeelt. Ikka sellepärast, et see on meie emakeel.

Kui Maa meid niimoodi armastab, meile süüa annab ja meid kaitseb, siis tahame ka meie teda armastada ja kaitsta, meie Eestimaad, meie sünnimaad.