Читать книгу Kõik on ju ime - Tõnn Sarv - Страница 9

Kõige vägevamad oma jõu poolest on need maa lapsed, kes kõige sügavamalt maa seest oma jõudu võtavad. Need on puud. Mitte kellelgi teisel ei jätku jõudu maa seest nii palju vett kätte saada, kui puudel seda vaja on.

Meie seda vägevust päriselt küll ei näe, aga küllap saame aru. Sest räägime ju vägevatest, võimsatest ja jõulistest puudest, kui neid oleme näinud.

Puud on meist suuremad. Nende ladvad kiiguvad kõrgel meie peade kohal, meie võime ainult nende varvastel tallata. Puud on meist vanemad. Mõned neist elavad mitmesaja aasta vanuseks. Meie saame näha ainult üsna lühikest aega nende pikas elus. Puud kasvasid siin maal ammu enne kui ükski inimene siia jõudis. Meie oleme nende külalised, sest meie tulime siia hiljem. Puud saavad väga hästi ilma meieta elada. Meie ilma puudeta elada ei saa.

Küllap me tahaksime ka ise niisama vägevad ja võimsad olla. Oleme ju kõik sellesama maa lapsed ja tahame, et iga puu oleks meile nagu õde või vend.

Me ei ela küll metsas, aga puud on ikka meie ümber, kuhu me ka ei vaataks. Ükskõik, kus me ka ei elaks, ikka tahame, et meie maja ümber puud kasvaksid, et oleks natuke metsa moodi.

Me oleme ka ise nagu puude moodi veidi. Kui me tahame, et keegi oleks meie lähedal, siis ütleme: “Ole minu juures!” Küllap siis on meil juured nagu puudelgi…

Kui mõnel on õnnetus juhtunud või ta on meeleheitel, siis öeldakse vahel: “See mees on maha murtud!”

Viisakas inimene ei hakka kunagi puud niisama maha raiuma. Alati tuleb enne puuga rääkida, tuleb öelda, milleks teda vaja on ja lubada midagi vastu anda. Näiteks istutada uus puu.

Siis on ka puud meie vastu sõbralikud. Nad võtavad meid oma varju, kui oleme vihma kätte jäänud. Nad kaitsevad ja soojendavad meid. Ega siis ilmaasjata öelda, et mets on vaese mehe kasukas. Külma ja tuulise ilmaga on metsas alati soojem kui lagedal.

Metsad on Eestimaa lemmiklapsed. Küllap sellepärast, et nad ka ise oma maa eest hoolitsevad.

Nad väetavad ja toidavad tema pisiolevusi oma lehtede ja okastega, hoiavad oma juurtega koos kõige paremat mulda. Ja mis eriti tähtis - hoolitsevad selle eest, et maa liiga ära ei kuivaks. Sest maa saab elada ainult koos veega. Kõik tema lapsed tahavad juua. Ilma veeta ei saa keegi elada.