Читать книгу Meretäht - Villem Grünthal-Ridala - Страница 10

Liig kaua olen kuulnud

Ma kella kumedad,

Liig kaua üle tuulnud

Must nutu kahinad,

Nüüd tahan silmad tõsta

Ma kohe valgust, suurt,

Kõik valud hingest mõsta,

Taas tunda elu juurt,

Ja rõõmu valget südames,

Maailma laia silme ees.

Nüüd tahan imetleda

Maist elu, sallida,

Ja kõike suvatseda,

Ei kuigi vihata,

Ja ikka ihastuda

Ea lühikese hüüst,

Ta ette kummarduda,

Ei kõneleda süüst,

Sest elu kõige suurem muust,

Õnn maine kõrgem taevast, kuust!

Ja tahan ülistada

Maad ainsat, inimsust,

Uut päeva ülendada

Kesk kõige kaduvust

Ja elu iginoorust

Ja igist elupuud.

Suurt häädust, hellust, voorust,

Mis ringivad kõik kuud,

Kõik päevad kuldsed inimsoo.