Читать книгу Meretäht - Villem Grünthal-Ridala - Страница 8

Silm lapsepõlve haljalt raalt

Kord nägi paistvat imemaa,

Maa kauge, õnsa kuldselt aalt,

Maa igatsuses nimeta.

See täitis mered, mandrid, veed

Ja ilma ääred, kauged maad

Ja taevarannad, siniteed,

Kõik nooruslikud meeleraad.

Siis taevad loitsid valgust täis,

Maailm täis suuri imesid,

Ja õhu sinas, laine päis

Kõik helgid lootust sädelid.

Oh lapsepõli, kuldsed raad

Ja lapse meele siniteed,

Oh noorusime, imemaad

Ja kauged igatsuste veed!

Küll lähenesid mandrid, veed

Ja kahvatasid siniteed.

Ei taevaime jätnud meelt,

Loit kustund igatsuse leelt.

1915.