Читать книгу See teeb haiget - Adam Kay - Страница 24

Oleks ebaõiglane nimetada iga ortopeediakirurgi konte murdvaks neandertallaseks lihtsalt sel põhjusel, et üheksakümne üheksa protsendi selle elukutse esindajate puhul see kehtiks, ent minu süda tundub küll saapasäärde vajuvat iga öise piibitamise peale, mis mind nende hoolealuste palatisse kutsub.

Sel nädalalõpul olen vaadanud üle kaks nende patsienti. Eile oli tegu mehega, kes pärast #NOF^[18.] operatsiooni kannatas atriaalse fibrillatsiooni^[19.] käes. Märkan haiglasse vastuvõtmisel tehtud elektrokardiogrammist, et tal oli AF juba siis – fakt, mille teda vastu võtnud meeskond täiesti kahe silma vahele jättis, ehkki see peaaegu kindlasti oleks seletanud, miks ta Debenhamni kaubamajas üleüldse põrandale pikali kukkus. Mul on tunne, nagu annaksin ortopeediaosakonnas tundi, mille teema on „Mõnikord kukuvad inimesed põhjusega”.

Täna palutakse mul üle vaadata kahekümneaastane patsient, kelle vereproovid näitavad neerude ebanormaalset toimimist. Patsiendi mõlemad käsivarred on üleni kipsis nagu „Scooby Doo” võrukaelal. Vedelikke talle sisse ei tilgutata ja voodi kõrval lauakesel on puutumata veeklaas, mida – olen kindel, et ilmatu suurest tahtmisest hoolimata – lihtsad füüsikaseadused pole tal viimasel paaril päeval lasknud puudutada. Määran patsiendile introvenoossed vedelikud, ehkki hoopis tõhusam oleks mõnele kolleegile terve mõistuse retsept välja kirjutada.