Читать книгу Gilgamešist „Puhastuseni”. Gümnaasiumi kirjanduskonspektid - Alli Lunter - Страница 13

Komöödia „Tartuffe” erineb Molière’i teistest teostest terava satiiri poolest. Teose eessõnas kirjutab autor: „Kui komöödia ülesandeks on inimpahede parandamine, siis ma ei näe mingit alust, miks mõnedele neist (vagatsemine ja silmakirjalikkus) tehakse erandeid.” Näidendi väärtus seisnebki väga delikaatse teema puudutamises – ka vaimulik võib käituda ebamoraalselt, niisugune teemakäsitlus oli omas ajas uudne.

Pariisi kaupmehest majaperemees Orgon on võtnud oma majja vaimulik Tartuffe’i, et hoolitseda perekonna kõlbelise palge eest. Eriti oli vaja valvata Orgoni arvates tema naise Elmire’i järel. Peresse poetunud vaimulikku on autor kujutanud üsna grotesksetes toonides. Kõik saavad tasapisi aru, et Tartuffe on petis, kahepalgeline ja salalik. Eriti umbusklik (lausa õel) on jumalasulase suhtes julge ja taibukas teenija Dorine, kuid kergeusklik Orgon on oskuslikult vagadust teesklevat Tartuffe’i puutuvas täiesti pime ega usu kedagi peale Tartuffe’i.

Kodakondsed näevad varsti Tartuffe’is varjul olevaid halbu omadusi ja mõistavad tema eesmärki saavutada majas täielik võim ning saada seeläbi majaperemeheks ka varanduslikult. Jumalasulane on valmis kõigeks, ka kirglikeks armuavaldusteks Elmire’ile, ahvatledes teda truudust murdma. Lõpuks lubab Orgon oma tütre Mariane