Читать книгу [buzz] - Anders de la Motte - Страница 4

Ta oli kõigest mõne sekundi ärkvel olnud, kui mõistis, et mees oli tema taga. Ilmselt oli ta seisnud kõrvetava päikese all juba tükk aega, oodates, millal naine silmad avab.

Ta oli näinud unes enda kõrval liival Al-Ghourabi – sinakalt läikivate sulgedega kõhetut kõrberonka. Lind keeras pea viltu ja uuris teda uudishimulikult oma pipraterasarnaste silmadega, otsekui imestades, mida ta siin üksinda teeb.

Tegelikult ta ei teadnud, kas see oli fantaasia või oligi ronk päriselt otsustanud tema elutut keha lähemalt uurida.

Tõelisus või mitte, kuid nüüd oli lind kadunud – võib-olla hirmutas teda mehe vaikiv kohalolek?

Tema tagasitulek sai tähendada ainult üht.

Hetkega oli ta täiesti ärkvel – pulss tagus vastu kuulmekilesid.

Ta tõmbas sügavalt hinge, enne kui pea aeglaselt mehe poole pööras.

Päike läigatas mehe käes oleval esemel, pimestas teda ja sundis vaistlikult kätt kuumusest põletatud laubale tõstma.

Ja samal silmapilgul mõistis ta, et Mäng on läbi.