Читать книгу GEIM: mäng on alanud - Anders de la Motte - Страница 2

Öeldakse, et silmapilgutus on kõige kiirem liigutus, millega inimkeha toime tuleb.

Ometigi jääb see alla aju elektrisünapsidele.

„Mitte praegu!” sähvatas peast läbi, kui valgusvoog talle vastu paiskus.

Ja sellest vaatepunktist lähtudes oli tal täiesti õigus. Tal peaks aega veel järel olema, tublisti aega – seda talle ju lubati. Ta oli ju ometi kõiki juhtnööre punktipealt täitnud, teinud täpselt seda, mida tal kästi teha.

Nii et seda ei tohiks juhtuda.

Mitte praegu!

Tõepoolest mitte!

Tema üllatus oli täiesti arusaadav, et mitte öelda loogiline. See jäi pealegi tema viimaseks mõtteks elus.

Millisekundi võrra hiljem muutis plahvatus ta mustakspõlenud pusleks, mille kokku panemiseks kulus kriminalistidel rohkem kui nädal. Tükk tüki haaval nagu õudses lauamängus, kuni ta oli jälle enamvähem kokku lapitud.

Kuid selleks ajaks oli Mäng juba ammu läbi.