Читать книгу Hingamise ime. Kuidas vabaneda hirmust ja ravida haigusi - Andy Caponigro - Страница 5

TUHANDEID AASTAID TAGASI KASUTASID IDAMAISED õpetajad tihedat sidet hingamise ja vaimse elujõu vahel, et arendada välja võimsaid hingamiskontrolli süsteeme. Hingamisteadusi kasutati terve rea erakordsete võimete väljaarendamiseks, alates haiguste ravimisest ja imetegude kordasaatmisest kuni jumalaga ühtekuuluvustunde saavutamiseni. Hindu meistrid nimetasid seda süsteemi praanajoogaks, mis sanskriti keeles tähendab „hingamise teed“. Hiina taoistlikud meistrid andsid oma hingamisteadusele mitmeid nimesid, nende hulgas ürgne hingamine, algne hingamine, embrüohingamine. Sadu aastaid pärast Buddha surma arendasid tiibeti budistid välja erakordselt võimsa hingamiskontrolli süsteemi, mis on tuntud kui Dumo – hinduistlike, budistlike ja taoistlike meistrite loodud varasemate süsteemide kultuuriline järeltulija.

Sajandite jooksul on inimesed kogu maailmast loonud lugematuid hingamiskontrolli süsteeme, et rakendada hingamises peituvaid märkimisväärseid võimeid. Näiteks avastasid idamaised võitluskunstide meistrid, et kõik valu- ja hirmukogemused alluvad otseselt hingamisele. Nad kasutasid seda teadmist spetsiaalsete hingamiskontrolli süsteemide arendamiseks, et saavutada erakordset tugevust, vaprust ja meelerahu. Kuigi Läänemaailmas pole sääraseid ametlikke hingamissüsteeme loodud, on paljud meie suurepärased sportlased – eriti jooksjad, ujujad ja poksijad – arendanud intuitiivselt välja omaenda spetsiaalsed meetodid, kuidas hingamist kontrollida ja selle imelisi võimeid kasutada.

Meie füüsiline, vaimne ja psüühiline tervis sõltub täielikult meie hingamise tervisest. Teiste sõnadega – see, mis toimub meie hingamisega, toimub ka meie olemuse kõigi teiste tasemetega, kuna hingamine kontrollib iga psüühilist, füüsilist ja vaimset protsessi, mis meie süsteemis toimub. Kui hingamine on rahulik ja aeglane, on ka meie keha ja vaim rahulikud. Kui hingamine on mingil põhjusel ärev või segatud, tunnevad ka vaim ja keha end vastavalt segaduses ja häirituna. Need suhted on looduses nii pöördumatult paigas, et hingamine, vaim ja keha ei saagi muul viisil koos eksisteerida.

Kui hoiame valu- või hirmutunde korral hinge kinni, loome tahtmatult hingamistõkkeid, mis takistavad elujõu liikumist, kui see meie kehast läbi voogab. Aja jooksul muutuvad hingamisblokid sügavale juurdunud harjumuseks, mis murendavad meie keha terviklikkust ja loovad eelduse vaimseteks ja füüsilisteks probleemideks.

Järgmised tsitaadid, mis on võetud mitmete tao õpetajate kirjutistest, näitavad suurepäraselt, kuidas meie keha, vaimu ja hinge seisukord on lahutamatult seotud hingamisega:

Kui kellegi hingamine on rikas, siis on ka keha rikas… inimese kehaline nõrgenemine on alati tingitud hingamise nõrgenemisest… kui hingamine on takistatud või isoleeritud, viib see haiguseni. Kui inimese hingamine on väsinud, siis on ka keha hävimas. 12

Hingamist juhib vaim. Kui vaim on taltsutamatu, on seda ka hingamine. Kui vaim on taltsas, on seda ka hingamine. 13

See, kes puhastab samaaegselt oma hingamist ja vaimu… ei häiri sellega ei oma vaimu ega tundeid ning muutub aina kirgastunumaks ja rahulikumaks. 14

Hingamine on hinge ema. Hing ja hingamine järgnevad teineteisele täpselt samuti kui vorm ja vari. 15

Kui hingamine on ühtlane ja rahulik, võid vaadelda seestpoolt vaimseid paleesid. 16

Kui hingamine on takistatud, annab hing alla. Kui hing on kustunud, sureb keha. 17

Viis staadiumi hingamise täiustamiseks

ENAMIK INIMESI ON VARAJASEST LAPSEPÕLVEST alates tuttavad tundega, mis tekib, kui nad on hirmu- või valutunde korral hingamise blokeerinud. Selle tulemusena on suurem osa täiskasvanuid arendanud välja hingamisharjumused, mis on suhteliselt nõrgad ja tasakaalustamata. Pole tähtis, miks me tahame harjutada hingamistehnikaid – kas hirmu ületamiseks, enda ravimiseks või jumaliku ühtekuuluvustunde tajumiseks –, esimene ja tähtsaim ülesanne on parandada hingamine sügavamaks, elavamaks ja suurendada õhuvoolu, jõudes hingamisliigutusi kontrollima õppides nende tervema tasakaalutasemeni.

Hingamise täispotentsiaali välja arendamiseks peab see läbima viis arenguastet, mida ma nimetan „viieks hingamise täiustamise tasemeks“. Iga arenguaste vajab erilisi tehnikaid, et parandada hingamisharjumusi nii, nagu allpool kirjeldatud. Kui loed järgnevaid kirjeldusi, pea meeles, et põhimõtteliselt on võimatu mõista iga tehnika mõju hingamisele, kuni sa pole neid harjutanud ega nende tulemusi kogenud. Samuti pane tähele, et ma olen ära märkinud peatüki, kust saate iga taseme kohta rohkem lugeda.

1. Hingamisega mediteerimine (peatükk 3)

Hingamisega mediteerimine on esimene ja kõige tähtsam tehnika, mida õppida, kui õpitakse ükskõik millist hingamiskontrolli tehnikat. Mediteerimine rahustab vaimu ja juhib selle hirmutusse, rahulikku ja eemaldunud olekusse, mis on tuntud kui „teadvuse tunnistaja“ (vaata 21. peatükki). Kõigi hingamistehnikate tõhusus oleneb lõppude lõpuks mediteerimise sügavusest ja kvaliteedist, kuna meditatsioon on ainus olek, milles me suudame tajuda oma hingamisblokke ja aidata neid teadlikult muuta. See on ka ainus olek, milles me suudame ligi pääseda praana tervendavatele energiatele ning suunata need oma keha ja vaimu kõige enam abi vajavatesse kohtadesse.

2. Hingamist vabastavad tehnikad (peatükk 5)

Kui oleme õppinud hingamisega mediteerima, on järgmine samm vabastada oma hingamine tavalistest harjumustest, töötades hingamist vabastavate tehnikatega. Vabastavad tehnikad suurendavad kopsudesse vastuvõetava õhu hulka ja elavdavad hingamist, hajutades hirmu loodud blokke hingamises. Kui hingeõhk hakkab vabamalt liikuma, loob suurenenud praana voog märgataval hulgal iseeneslikke tervenemisi nii meie kehas kui ka vaimus.

3. Maandus- ja tugevdamistehnikad (peatükk 7)

Maandus- ja tugevdamistehnikad muudavad hingamise sügavamaks ja tugevamaks. Nagu viitab tehnikate nimetus, aitavad need end tunda kehaliselt ja vaimselt tugeva ning kindlana. Mida sügavamaks ja tugevamaks meie hingamine muutub, seda tugevamaks muutuvad ka meie tervendavad võimed.

Maandus- ja tugevdamistehnikad, mida mõned tao õpetajad nimetavad kindlustamistehnikateks, võimaldavad jääda kriisihetkedel märkimisväärselt rahulikuks ja kindlameelseks. Niisugust tüüpi tehnikaid kasutavad tihti idamaised võitlejad ja võitluskunstide meistrid, et arendada erakordset visadust, tugevust ja vaprust.

4. Hingamist tasakaalustavad tehnikad (peatükk 8)

Kui oleme õppinud hingamisel õhuvoolu suurendama, on järgmiseks sammuks parandada sisse- ja väljahingamise vahel tekkivate pingete tasakaalu. Kõik ärevuse ja sisemise konflikti tunded tekivad, kui sisse- ja väljahingamiste vaheline pinge läheb sünkroonist välja. Hingamise tasakaalustamise tehnikad aitavad meil parandada hingamisharjumusi, tasakaalustades pingeid sisse- ja väljahingamise vahel. Veelgi enam – sedamööda, kuidas meie sisse- ja väljahingamine ühtlasemaks muutub, hakkavad iseenesest kaduma ka ärevuse, sisemise konflikti ja kahtluse tunded.

5. Hingamise peatamise tehnikad (peatükk 19)

Kui hingamine on muutunud vabamaks, sügavamaks ja ühtlasemaks, oleme valmis töötama hingamise peatamise tehnikatega. Peatamistehnikad võimaldavad meil peatada hingamisliigutused pikema perioodi vältel. Idamaised joogid ja võitluskunstide meistrid kasutavad vahel seda tüüpi tehnikaid, et koguda suuri vaimse jõu ja tugevuse sisemisi varusid. Hingamise peatamise tehnikate peamine eesmärk on siiski valmistada oma vaim ja hingamine ette selleks, et jõuda samādhi‘sse – mis on kõige sügavam meditatiivne teadvus, millesse meie teadvus siseneda suudab.

Samādhi on kõigi vaimsete tegevuste kõrgeim eesmärk, kuna selles seisundis leiavad aset meie kõige sügavamad jumaliku ühtekuuluvustunde ja vaimse vabanemise kogemused. Hindud nimetavad seda „hingetuks olekuks“, sest kui me jõuame samādhi seisundisse, lõpetab hingamine (isegi tundideks) liikumise, seejuures meie kehale kahju tegemata. Kuni viibime selles olekus, toimub meie organismis nii vaimu kui ka keha tohutu spontaanne tervenemine, kuna meie teadvus on ühinenud praana tervendavate energiatega kõige puhtamas ja võimsamas vormis. (Samādhi kohta vaata 18. peatükki)

Täielikult väljaarendatud hingamisteadused

TÄIELIKULT VÄLJAARENENUD HINGAMISKONTROLLI SÜSTEEM sisaldab kõiki viit tehnikat, millest igaühte praktiseeritakse teatud aja jooksul ja vastastikuse täiustamise teel. Vaid käputäis kõigist inimese poolt loodud hingamiskontrolli tehnikatest vastavad sellele kriteeriumile. Pühad hingamistraditsioonid Indiast, Hiinast ja Tiibetist on vahest kõige paremad näited täielikult välja arendatud hingamisteadusest. Idamaised targad ja õpetajad on iidsed hingamiskontrolli süsteemid välja arendanud ja neid tuhandete aastate vältel mitmete põlvkondade jooksul järk-järgult täiustanud.

Viimase neljakümne aasta kestel on aina suurenenud Läänemaailma inimeste hulk, kes on samuti hakanud tööle mitmesuguste hingamistehnikatega, mis vähendavad valu ja stressi, aitavad kaasa vaimsele ja füüsilisele tervenemisele ning võimaldavad saavutada teadvuse muutunud seisundit. Kuid võrreldes idamaiste hingamiskontrolli süsteemidega, on enamik neist süsteemidest poolikud ja ebatäiuslikud.

Hingamistehnikatega töötamine on paljus sarnane golfile. Et läbi mängida kaheksateistkümne auguga rada, vajame tervet komplekti golfikeppe, et saada hakkama palli pidevalt muutuvate asenditega. Terviklikult väljaarendatud hingamiskontrolli süsteem varustab meid samuti terve rea tehnikatega, mida me vajame, et juhtida hingamist läbi erinevate tervendamise ja muutumise seisundite. Võrdlusena on ebatäiuslik hingamistehnikate süsteem nagu minigolfi mängimine või ämbritäie pallide löömine löögiplatsil. Kuigi mõlemad on golfiga seotud, ei saa neid kumbagi võrrelda kaheksateistkümneaugulise raja läbimängimisega, kus kasutatakse tervet komplekti golfikeppe.

Mõnel juhul võib ebatäiusliku hingamistehnika kasutamine põhjustada ebamugavustunnet ja isegi ohtlikke emotsionaalseid ja füüsilisi kõrvalnähtusid. Näiteks põhinevad paljud uuemad hingamiskontrolli tehnikad vabastaval hingamisel, et hajutada hingamisblokke, kuid ei paku maandus-, tugevdavaid ega tasakaalustavaid tehnikaid, mis töötaksid vastukaaluks „liigse vabastamise“ ohtudele.

Vabastavate tehnikate peamiseks ülesandeks on hajutada hingamisest hirmu tekitatud tõkked. Siiski võib hingamine teatud aja jooksul teha vaid teatud hulga „lõdvestavaid“ harjutusi. Kui töötame pidevalt ainult vabastavate tehnikatega, tasakaalustamata selle hajutavat mõju maandus-, tugevdamis- ja tasakaalutehnikatega, tekib risk klassikaliseks liigse vabastamise sündroomiks, millega kaasneb hüperventilatsioon, peapööritus, õhupuudus, paanika, lihasspasmid ja arütmia (ebaühtlane südametöö).

Enamikul juhtudel kaovad need ebameeldivad kõrvalnähud iseenesest, kui harjutused lõpetada – aga see pole alati nii. Aastate jooksul olen aidanud inimesi, kes kannatasid krooniliste ärevushäirete all, mis olid tekkinud vildakate hingamiskontrolli harjutuste tagajärjel. Üks naine oli new age’i kursustel teinud nii palju lõdvestavat hingamist, et oli muutunud emotsionaalselt ebastabiilseks ning polnud peaaegu kaks aastat võimeline töötama. Ühel mu „Hingamise ime“ tervistaval kursusel õppis ta, kuidas end maandada ning oma ärevust restabiliseerivate harjutuste abil kontrollida. Mõne nädalaga oli ta võimeline tööle tagasi minema.

Töötades ükskõik millise hingamiskontrolli süsteemiga, pea alati meeles, et hingamistehnikad vabastavad võimsaid jõude, mis mõjutavad tugevasti nii vaimu kui ka keha. Kuigi enamik tehnikatest on suhteliselt turvalised ja lihtsad kasutada, tuleks neid alati praktiseerida mediteerides ning teadlikkuse ja mõõdukusega, et mitte oma süsteemi üle koormata ega tekitada nõrgestavaid kõrvalnähtusid, mis tähendaksid terviseriski. See nõuanne kehtib eriti intensiivsete ja võimsate hingamistehnikatega töötades, nagu iidsed hindu bastrikha ja kapalabhati tehnikad. Nende võimsate tehnikate liiga pikaajaline, arutu või vildakas harjutamine võib kaasa tuua paanikahäireid ja stressi ning seda isegi kõrge enesedistsipliiniga joogidel.

Selle raamatu hingamistehnikad moodustavad täielikult välja arendatud ja tasakaalus hingamiskontrolli süsteemi. Neid on nii eraseanssidel kui ka mitmesugustel kursustel ja õpitubades vähemalt kahekümne viie aasta jooksul katsetatud ning need on osutunud tuhandete inimeste jaoks turvaliseks ja mõjusaks vaimse arengu ning enesetervenduse vahendiks. Kui järgid instruktsioone, mis iga tehnikaga kaasas käivad, ei ole ohtu ebameeldivate kõrvalnähtude tekkeks.

Hingamisega ravimine

HINGAMISTEHNIKAID SAAB KASUTADA PEAAEGU SAMA paljudel eesmärkidel, kui on inimesi, kes tahavad neid kasutada. See raamat keskendub hingamise võimete kasutamisele hirmust vabanemiseks, haiguste ravimiseks ja endas jumalikkuse kogemiseks. Need kolm eesmärki on oma olemuselt üks ja sama, kuna igaüks neist on lahutamatult seotud sellega, kui hästi või halvasti me suudame hirmutunnet taltsutada.

Aastate jooksul olen uurinud nii palju vanu käsikirju ja idamaiseid tekste hingamisega ravimise kohta, kui ma inglise keelde tõlgituna leida olen suutnud. Enamik neist kirjutistest kinnitavad hingamises peituvate raviomaduste olemasolu. Kuid nendes on üsna vähe praktilist infot selle kohta, kuidas tegelikult neid oskusi arendada, sest hingamisega ravimist on traditsiooniliselt peetud pühaks ja esoteerilist laadi teamiseks, mida on pühendamatute eest salajas hoitud. Nagu üks tao õpetaja oma lugejaid hoiatas:

Need, kes selle saladuse juhuslikult teada saavad, peavad olema ettevaatlikud, et seda mitte liiga kergekäeliselt õpetada ega demonstreerida. 18

Mul on õnnestunud taastada mitmed vanade meistrite koostatud õpetused, isegi mõned, mis olid sümbolite ja metafooridega varjutatud. Siiski põhineb enamik minu kasutatavaid tehnikaid sellel, mida olen ise õppinud, ja „kuulates“, mida hingamine on mulle vajaduse korral öelda soovinud. Aastatepikkuse õppimise ja õpetamise tulemusena olen avastanud, et hingamisega ravimine on kõigile kaasasündinud anne. See on ka üks lihtsamaid, loomulikumaid ja võimsamaid ravimeetodeid, mis inimkond kunagi välja on arendanud. Pühendunud harjutamise ja usaldusväärsete juhtnööride abil võib igaüks osa saada selle ravimeetodi võimsast kingitusest, mis uinuvana meie hingamises peitub.

PÕHI- JA EDASIJÕUDNUTE TEHNIKAD

Siinses raamatus kirjeldatud ravitehnikad jagunevad kahte gruppi. Esimene sisaldab põhitehnikaid, mida õpetatakse 3., 5., 7. ja 8. peatükis. Teine grupp sisaldab edasijõudnute tehnikaid, mida õpetatakse 3. osas.

Põhitehnikaid kasutatakse hingamise tervislikumaks muutmiseks, tugevdades ja tasakaalustades hingamisliigutusi. Protsessi käigus avaldavad need kogu kehale ja vaimule mitmesuguseid iseeneslikke ravitoimeid. Edasijõudnute tehnikad võimaldavad meil ravida või leevendada raskemaid, sügavamate põhjustega probleeme, juhtides teadlikult raviva praana meie vaimu ja keha nendesse osadesse, mis kõige enam abi vajavad.

MÕNED KASULIKUD NÕUANDED

• Kui oled valmis põhitehnikaid õppima hakkama, soovitan neid õppida raamatus toodud järjekorras. Kui hüppad liiga kaugele edasi või püüad teatud tehnikad vahele jätta, jääb su aluspõhi liiga nõrgaks.

• Kõik edasijõudnute tehnikad selles raamatus on kas ühe põhitehnika variatsioonid või kombinatsioonid kahest või enamast põhitehnikast. Nii et ära püüa hakata edasijõudnute tehnikatega tegelema enne, kui sa pole selgeks saanud 3.,5.,7. ja 8. peatükis õpetatud põhitehnikaid.

• Sa ei pea kõiki selle raamatu tehnikaid selgeks õppima, et kasutada hingamist enese ravimiseks. Sa võid õppida nii palju või nii vähe tehnikaid, kui soovid, kõik oleneb sellest, mida sa saavutada tahad.

• Kui sa oma harjutuste kava koostad, pea meeles, et targem ja ka tõhusam on õppida hästi selgeks paar põhitehnikat kui pinnapealselt palju tehnikaid.