Читать книгу Ronkmust - Ann Cleeves - Страница 11

Alex Henry oli Frani Land Roverisse saatnud. Fran oli ikka veel karjunud, kui Alex tema juurde jõudis. Lindudest. Ta ei saanud Catherine’it lindude kätte jätta.

„Ma ei lase neil tagasi tulla,” oli Alex öelnud. „Annan sõna.”

Fran istus viivu sirgelt Land Roveri eesistmel, meenutades Catherine’it sellisena, nagu ta tüdrukut viimati oli näinud. Koolis toimus iga-aastane lastevanemate üldkoosolek ja Fran oli kutsunud Catherine’i lapsehoidjaks. Fran oli pakkunud talle klaasi veini ja nad olid juttu ajanud, enne kui ta ise koolimajja läks. Catherine näis väärikas ja enesekindel, mis tegi teda pealtnäha vanemaks, kui ta tegelikult oli.

„Kuidas sa Andersoni keskkoolis kohanenud oled?” oli Fran küsinud.

Pärast üürikest pausi ja kerget kulmukortsutust oli Catherine vastanud: „Pole viga.”

Fran oli lootnud, et neist võivad vanusevahest hoolimata sõbrad saada. Ravenswickis polnud ju kuigi palju noori naisi. Land Roveris oli lämbeks läinud, radiaator õhkas kuuma. Fran pigistas silmad kinni, et lumel lamanud tüdruku pilti minema tõrjuda. Äkki tundis ta end kohutavalt unisena. Reaktsioon šokile, mõtles ta hiljem. Just nagu oleks kork läbi põlenud. Ta pidi põgenema.