Читать книгу Surnu vees - Ann Granger - Страница 6

Vaikselt triivis surnud tüdruk kõrgeks tõusnud jõe kergelt säbrulistes lainetes edasi, kiikudes teda kandvas voolus küljelt küljele. Vesi haaras tema pikkadest juustest ja mängis nendega, laotades need lehvikuna laiali ja põimides siis kassikangaks kokku, enne kui mingi tuju ajel jälle lahti harutas. Vihm oli üle jäänud, kuu ujus pilvede tagant välja ja puudutas surnukeha oma hõbedaste sõrmedega. Jõgi tegi siin käänaku ja vool tõmbas tüdrukut kalda poole, kus jõgi oli oma sängist välja murdnud ning põõsaste ja puudega kaetud kaldad üle ujutanud. Oksakäed haarasid tüdruku riietest, aga jõgi ei tahtnud oma mänguasjast loobuda. Vool hakkas surnukeha sakutama, püüdes seda lahti tõmmata. Kuu kadus taas ja jättis nad pimedusse oma võitlust jätkama.