Читать книгу Hea firma - Armin Kõomägi - Страница 12

Kaksikute magamasaamine polnud mingi meelakkumine. Pesemine, riietamine, õhtune soe piim, kussutamine, ähvardamine, laul ja tants võtsid tavaliselt aega paari tunni ringis. Suurimat efekti andis aga Leo madal ja rahulik tämber, millega ta poistele muinasjutte luges. See võis küll kaua aega võtta, ent tulemus ei jäänud tavaliselt tulemata. Didieri ja Dominici uudishimulikud silmad hakkasid pikapeale pilkuma, kuni lõpuks raskelt kinni vajusid. Leo teadis, et lugemist ei tohi lõpetada, tuleb lasta põnnidel sügavamale unenägude keerulisse maailma vajuda. Ta tasandas pikkamisi häält, jälgides silmanurgast veel tõmblevaid lauge, justkui keeraks järk-järgult raadiot nupust vaiksemaks. Lõpuks sulges väsinud isa raamatu, valvas veel minuti või paar kaht punapäist nohisejat ja alles siis, kui tundus, et riskid on maandatud, kustutas tule ja lahkus poiste toast.