Читать книгу Hea firma - Armin Kõomägi - Страница 8

Oma esimeseks sünnipäevaks polnud ma iseenda olemasolust veel teadlik. Tuleb tunnistada, et mul on tolle aja kohta õnnestunud tagantjärele välja uurida üsna vähe. Kuid midagi siiski. Kõigile asjaosalistele veidi ootamatult teenisime isegi kasumit. Meie esimene aasta kujunes kirjuks. Nad proovisid mitmete asjadega. Kõige suuremat edu tõi ikkagi soomlaste soovide täitmine. Soomlaste hulk, keda tõmbas Eestimaa odav ja paheline elu, kasvas hoogsalt. Nad olid ühtviisi nii põnevil kui ka pelglikud, sest just äsja nõukaajast vabanenud maa ei tundunud veel kuigivõrd turvalisena. Eestlased purssisid küll püüdlikult soome keelt, ent päris omaks ja usaldusväärseteks neid lahe põhjakaldal siiski ei peetud. Venelastega olid asjalood veelgi keerulisemad. Juba nende hulk hirmutas. Pea iga teine inimene Tallinnas rääkis vene keelt emakeelena. Vaatamata sellele, et soomlased olid venelastest naabritega sajandeid kõrvuti hakkama saanud, tekitas nii suur vene keele kontsentratsioon kõhedust. See oligi põhjuseks, miks paljud soomlased veetsid oma lõunareisi ebakained päevad ühes kindlas hotellis, sealt kordagi väljumata. Vähetähtis polnud ka tõik, et just selle hotelli olid omal ajal püstitanud nende oma rahvuskaaslased.

Äri seisnes järgnevas. Kõigepealt tuli välja näha usaldusväärne. Nahktagid ja dressid olid ilmselgelt vale tee. Martin ja Leo olid juba laevareisidel põhjalikke tähelepanekuid teinud. Leo loobus pikkadest juustest, lastes endale korraliku randiga siilisoengu lõigata. Väikesed ümarad prillid à la Jakobson asendas ta suurte kandiliste sarvraamidega à la Kekkonen. Martin kasvatas bakenbardid ja väikese soliidse vuntsi. Mõlemad kandsid triibulisi triiksärke ja ruudulisi pintsakuid. Erksad lipsud, helesinised teksad, valged sokid ja mokassiinid kuulusid samuti komplekti. Kui nad niiviisi kahekesi hotelli astusid, ühel käes diplomaadikohver, teisel kahemeetrise antenniga mobiiltelefon (mis meenutas samuti kohvrit), nägid kaks äripartnerit välja kui Seppälä kataloogi meesmodellid. Põhjamaised, nägusad ja usaldusväärsed. See töötas. Martini ja Leo äriidee oli lihtne: soomlane esitas oma soovi (ükskõik millise) ja võis selle täitumiseni oma lemmiktegevust rahumeeli hotellis edasi harrastada. Olenevalt soovist võttis kõik aega poolest tunnist paari päevani. Lihtsamad asjad lahendati operatiivselt. Kui keegi vajas 100 froteerätikut oma peremotellile, siis toodi kõrvalasuvast kaubamajast kaup kohe kohale. Hinnad korrutati kahe või kolmega, kuidas parasjagu õnnestus. Muidugi oli ka erandjuhte.

Baari kõige hämaramas nurgas istus vanem härrasmees. Ees klaas kuldset rummi, näpus jäme Havanna sigar. Elegantselt riides, päevitunud ja elutarga näoga. Martin ja Leo võtsid mehe vastas istet.

„Härrased, ma olen suure börsifirma nõukogu esimees. Ma loodan, et mõistate mu soovi jääda anonüümseks.“

Martin ja Leo noogutasid.

„Olen kuulnud, et olete võimekad noored mehed ja suudate täita ka kõige eriskummalisemad tahtmised. Ma sooviksin korraldada oma sviidis privaatse interaktiivse show. Väikese sümbolistliku etenduse või midagi sellist. Mulle endale. Selleks oleks tarvis üht naismilitsionääri ja üht naispolitseinikku.“

„Meil pole enam miilitsat üldiselt,“ jäi Martin kõhklema.

„Ma tean,“ vastas kunde. „Aga mina soovin miilitsat. Brünetti, kui võimalik.“

Martin ja Leo vaatasid teineteisele otsa, pidades sõnadeta aru. Leo valis mobiilil numbri ja vestles kellegagi vene keeles. Aeg-ajalt kattis ta toru käega ja pöördus soomlase poole.

Kas naispolitseinik võib olla abielus? Kas polkovniku auaste on ok? Kas show käigus astutakse ka vahekorda? Kas mundrid jäävad terveks? jne.

Järgmisel hommikul läksid Martin ja Leo tasu järgi. Vanahärra, kes kandis ordenitest kõlisevat kindralimundrit, paistis räsitud, kuid õnnelik. Diivanilt lehvitasid kaks vormiriides prouat. Kindral luges meestele rahakotist summa, millest piisaks korraliku auto ostuks. Vastutasuks jäeti hotellituppa oma visiitkaardid ja lühike tagasisideankeet.

„Kas soovitaksite meie teenust oma sõpradele?“ – Kui mul neid oleks, siis kindlasti, vastas värisev käekiri.