Читать книгу Rännak - Brandon Bays - Страница 7

Eessõna

Kunagi kuulsin üht lugu, et igaüks meist tuleb siia ilma rikkumatu, puhta, veatu teemandina. Ning kasvamisraskuste ja eluvaevade käigus mattub meie kaasasündinud hiilgus rämpsukoormate alla.

Kui me siis täiskasvanuks saame, katame kogu segadiku läikiva, särava lakikihiga. Me esitame seda kunstlikku kattekihti maailmale ja imestame, miks mitte keegi ei näi arvavat, et see on nii erakordne. Aja jooksul võime isegi hakata uskuma, et see kaitsekoorik ongi see, kes me tegelikult oleme, ja kujundame kogu oma isikliku identiteedi selle ümber.

Aga kui meil on õnne, teeb elu meile kingituse – „äratushüüu”. Midagi toimub, kui me viivuks murrame läbi kõvastunud pealispinnast, vaatame mööda sodikihtidest ja silmame vilksamisi sügavalt seest tulevat kiirgavat hiilgust.

Siis, kui meil väga-väga veab, veedame ülejäänud elu, rännates kodu poole, imelisse ilusse ja vabadusse. Me avastame, et oleme alati olnud ja oleme ka tulevikus rikkumatud, veatud teemandid.

See lugu on rännakust koju ja hinge lakkamatust kutsest tunda ära see üllus, mis meie sees on. See on teie äratushüüd, kutse viimaks tulla koju selle juurde, kes te tõeliselt olete.

Te olete see, keda te kogu aeg otsite.