Читать книгу Kellavärgiga ingel. Põrgu sõdalased I raamat - Cassandra Clare - Страница 7

Tessa nägi unes, et lamab taas Tumedas Majas kinniseotuna kitsas messingvoodis. Õed kummardusid tema kohale, klõbistades pikki kudumisvardaid ning naerdes kõrge kileda häälega. Tessa pilgu all hakkasid nende näojooned muutuma: silmad vajusid sügavale pealuusse, juuksed langesid välja, huultele ilmusid pisted, mis õmblesid nende suu kinni. Tessa karjatas hääletult, aga tundus, et nad ei kuule teda.

Siis ühtäkki olid õed kadunud ja Tessa kohale kummardus tädi Harriet, nägu palavikust õhetav, nagu see oli viimasel ajal olnud, enne kui too hirmus haigus ta hauda viis. Ta vaatas Tessat lõpmata kurvalt. „Ma proovisin,” lausus ta. „Ma proovisin sind armastada, aga raske on armastada last, kes pole inimlik vähemasti…”

„Pole inimlik?” sekkus tundmatu naisehääl. „Aga Enoch, kui ta pole inimlik, mis ta siis on?” Hääl muutus kärsitusest teravaks. „Mis tähendab ei tea? Igaüks on keegi. Võimatu, et see tüdruk ei ole mitte keegi…”