Читать книгу Keskendumine. Edu varjatud pant - Daniel Goleman - Страница 12

Küsimus on, et kas te rõõmustate hommikul tööle, kooli või kuhu iganes mineku üle?

Howard Gardner (Harvardi ülikool), William Damon (Standfordi ülikool) ja Mihaly Csikszentmihaly (Claremonti ülikool) on uurinud mõistet „hea töö”, mis peaks olema segu sellest, milles inimesed on kõige võimekamad ja mis neid köidab, ning nende eetikast – sellest, mida nad oluliseks peavad.^[18.] Vaatluse all on köitvad kutsumused, mille puhul inimesed armastavad oma eriala. Täielik süvenemine oma tegevusse pakub mõnu, ja nauding on vooseisundi emotsionaalseks markeriks.

Tavaelus saavutatakse vooseisund üsna harva.^[19.] Inimeste meeleolu juhuslik testimine näitab, et suurema osa ajast ollakse kas stressis või tüdinud, ning ainult harva esineb vooseisundit; kõigest umbes kahekümnel protsendil inimestest esineb vooseisundit vähemalt kord päevas. Umbes viisteist protsenti inimestest ei koge tavapäeval kunagi vooseisundit.

Üheks põhiteguriks, mis võimaldab elus rohkem kulgemist kogeda, on töö sidumine sellega, mida naudime; nii käib see nende õnneseente puhul, kes oma tööd väga naudivad. Mis tahes valdkonnas suurte saavutusteni jõudnud inimeste puhul – kellel on niikuinii ka vedanud – on see alati nõnda.

Kui jätta kõrvale karjäärivahetus, siis vooseisundit saab ikkagi kogeda mitmel moel. Üks võimalus on võtta käsile ülesanne, mis nõuab kogu võimekuse mängupanekut – ehk peaaegu üle jõu käiva probleemi lahendamine. Teine variant on teha midagi, mis kirglikult köidab; sel juhul tagab vooseisundi kõrge motiveeritus. Igal juhul on ühiseks näitajaks täielik keskendumine; kõik eelmainitu on keskendumistaseme tõstmiseks. Ükskõik, kuidas selle saavutate, aga täielik keskendumine vallandab kulgemisseisundi.

Eelnimetatud optimaalsele meeleseisundile, mille abil õnnestub oma tööd hästi teha, on iseloomulik närvitalitluslik harmoonia – eri ajupiirkonnad on omavahel väga heas ühenduses.^[20.] Selles seisundis on ülesande täitmiseks vajalikud närvivõrgustikud üliaktiivsed, samal ajal kui mittevajalikud on passiivsed; aju on seega häälestatud just hetkevajadustele. Kui aju on niisuguses optimaalses olekus, siis kogemegi vooseisundit ning anname endast parima mis tahes töö ärategemiseks.

Ometi näitavad töökohtadel läbi viidud uurimused, et suur hulk inimesi on töö ajal hoopis teistsuguses meeleseisundis – nad unistavad ja raiskavad tunde veebiotsingutele või YouTube’i kasutamisele, tehes vaevu ära minimaalse osa ettenähtud tööst. Nad on hajevil. Niisugust keskendumise puudumist ja ükskõiksust esineb äärmiselt palju, iseäranis nende tööülesannete puhul, millele on omane rutiinsus ja mis on vähenõudlikud. Selleks, et hajevil töötajad jõuaks vooseisundile natukenegi lähemale, on tarvis tõsta nende motiveeritust ja entusiasmi, anda neile siht ja lisada eelöeldule ka omajagu naudingut.

Teine suur töötajate hulk viibib seisundis, mida neurobioloogid nimetavad alaliseks kurnatuseks, selle puhul koormab stress närvisüsteemi kortisooli ja adrenaliini üleannustega. Nende inimeste tähelepanu on koondunud muredele, mitte tööle. Emotsionaalne kurnatus võib aga viia läbipõlemiseni.

Täielik keskendumine viib meid vooseisundisse. Aga kui keskendume ühele asjale ja ignoreerime kõike muud, siis tekib pidev, kuid tavaliselt märkamatuks jääv pingeseisund, mille allikaks on aju kahe pooluse omavaheline konflikt.

1 Vastused: 1) faas-lukustumine; 2) sensoorsed ja emotsionaalsed; 3) kui hästi suudavad sportlased keskenduda ja segajaid ignoreerida. [ ↵ ]