Читать книгу Muutuste suvi. Kolmas raamat - Debbie Macomber - Страница 9

Susannah ei oodanud seda reisi Colville’i pikisilmi. Washingtoni osariigi idapoolne kogukond oli nagu kõik väikelinnad kõikjal riigis. Läbi keskuse sõites suundus tema pilk otsekohe linnakellale, millel oli piiriala elaniku kuju. Colville oma Main Streetil asuva JC Penny kaubamajaga oli paljude seda ümbritsevate väiksemate kogukondade jaoks suur linn. Nüüd oli seal ringtee, aga tema üles kasvades oli Colville’is ainuke valgusfoor kogu Stevensi maakonnas.

See oli väikelinna Ameerika selle parimas tähenduses.

Ja halvimas.

Autosõit sinna võttis koos lühikese lõunapausiga seitse tundi. Äärelinnaaladel Susannah’ pinge kasvas. Ta keeras muusika valjemaks, üritades end Rolling Stones’i pealetükkiva rütmiga lõdvestada. Esimene hoone, millest ta möödus, oli Burger Kingi söögikoht, mis oli oma uksed sulgenud. See oli arvatavasti ainus müügikoht kogu ketis, mis äri lõpetas. Järgmine oli keeglisaal. Selle ees olevalt sildilt võis lugeda, et päeva eripakkumine oli kahest munast, röstsaiast ja kohvist koosnev hommikusöök hinnaga 2,99 dollarit. See oli tema lapsepõlveaegsest hinnast, mis oli 1,99, dollari võrra kallim. See oli olnud eripakkumiseks nii kaua, kui Susannah mäletas.

Ta sõitis mööda Colville’i morgist, mille omanikuks oli kunagi olnud tema onu Henry, kes nüüd juba ammu surnud oli. Susannah oli üles kasvanud koos nõbudehordidega, kellest mitte ükski endale sellesse piirkonda kodu ei rajanud. Ka neil ei olnud Colville’i jäämiseks mingit põhjust.

Mööda Main Streeti edasi liikudes tundis Susannah, kuidas temas kasvab hirm. Ema hooldusabiga elamukompleksi paigutamine ei olnud väljavaade, mille üle ta oleks rõõmu tundnud. Kuid see ärevus tulenes enamast kui vaid raskest ülesandest, mis teda ees ootamas oli. Kui Susannah Colville’ist ülikooli minnes lahkus, ei olnud ta kunagi tagasi vaadanud. Nojah, ta oli aastate jooksul korduvalt naasnud, aga alati, kui ta seda tegi, naasis ka tuttav masendus. Osa sellest oli seotud tema venna surmaga; poiss sai surma autoõnnetuses sel aastal, kui Susannah sai kaheksateist. Ta oli tol ajal Prantsusmaal internaatkoolis ning isa telefonikõne oli tulnud keset päeva. Kõne Ameerikast tähendas kindlasti halbu uudiseid. Ja nii oligi. See oli olnud tema elu kõige halvem uudis. Temast kolm aastat vanem vend oli hukkunud avariis kurikuulsas kurvis Colville’i vahetus läheduses.