Читать книгу Victoria - Дейзи Гудвин - Страница 12

Ülemkammerhärra Penge tõi hõbekandikul kirja. Victoria tõstis pilgu kirjutuslaualt, mille ääres oli ta püüdnud viimased kaks tundi tagajärjetult koostada riiginõukogu avakõnet. „Lord Melbourne’i tervitustega, ma’am.”

Victoria võttis kirja vastu ning pani selle oma paberilehe kõrvale. Ta oli jõudnud nii kaugele, et oli pannud paberile: „Mu lordid.” See oli õige, nagu ta teadis, aga kas see hõlmas ka peapiiskoppi, kes oli riiginõunik, või Sir Robert Peeli, kes ei olnud lord? Kõik oli nii keeruline. Võib ju Lehzenilt küsida, aga Victoria kahtlustas, et too ei oska vastata. Conroy muidugi teab, aga pigem teeb Victoria avaliku vea, kui palub temalt abi.