Читать книгу Rändaja. 1. raamat - Diana Gabaldon - Страница 5

Autori sügavaim tänu nagu alati Jackie Cantorile, kes on üks neist harvaesinevaist ja suurepärasest kirjastajatest, kelle arvates võib raamat jätkuda senikaua, kuni ta on hea; minu abikaasale Doug Watkinsile kirjandusetundja pilgu ja juhumärkuste eest (stiilis „jälle rinnanibud!?”) ning samuti naljade eest, mille ma tema väitel olen talt näpanud ja Jamie Fraseri suhu pannud; oma vanemale tütrele Laurale, kes mulle ütleb: „Kui sa tuled mu klassile rääkima raamatute kirjutamisest, siis räägigi raamatute kirjutamisest, aga mitte vaalapeenistest, eks?”; oma pojale Samuelile, kes läheb pargis võhivõõraste inimeste juurde ja küsib: „Kas te olete mu ema raamatut lugenud?”; oma nooremale tütrele Jennyle, kes ütleb: „Emps, miks sa seda meiki kogu aeg ei kanna, mis sul ümbrispaberi piltidel alati peal on?”; Margaret J. Campbellile, Barry Fodgenile ja Pindens Cinola Oleroso Loventon Greenpeace Ludovicile, kellest esimene on teadlane, teine inglise luuletaja ning kolmas koer, et nad lubasid mul suuremeelselt kasutada oma isikut kujutlusvõime laiendamise protsessis (hr Fodgen märgib seejuures ajaloolise tõe huvides, et tema koer Ludo ei ole tegelikult kunagi üritanud kopuleeruda kellegi päris ega puust jalaga, kuid samas mõistab ta, et kunstnikul on teatavad kunstnikuvabadused); Perry Knowltonile, kes on esiteks hiilgav kirjandusagent ja teiseks ammendamatu allikas kõiges, mis puudutab paalsteeke, grootseile ja merendust, ning ühtlasi tunneb prantsuse keele nüansse ja oskab korralikult tükeldada hirve; Robert Riffle’ile, kes tunnustatud eksperdina teab, kus millised taimed kasvavad ja kuidas nad seda tehes välja näevad; Kathrynile (kelle perekonnanimi oli kas Boyle või Frye, igatahes midagi söögitegemisega seotut) kasuliku info eest troopiliste haiguste, eriti loa­loa tõukude värvika käitumise kohta; Michael Lee Westile Jamaica detailsete kirjelduste eest, mis hõlmasid ka paikkondlikke dialekte ja rahvajutte; dr Mahon Westile kõhutüüfusega seotud nõuannete eest; William Crossile, Paul Blockile (ja tema isale) ning Chrystine Wu’le (ja tema vanematele) hindamatu abi eest Hiina sõnavara, ajaloo ja kultuuriliste hoiakute osas; oma äiale Max Watkinsile, kes nagu alati oskas teha kasulikke märkusi hobuste välimuse ja käitumise kohta kuni selleni välja, kuhu pöörab hobune pea, kui tuul puhub; Peggy Lynchile, kes tahtis teada, mida Jamie ütleks, kui ta näeks oma tütre pilti, millel viimane on bikiinides; Lizy Buchanile, kes rääkis mulle loo oma abikaasa esivanemast, kes Cullodeni all ellu jäi; dr Gary Hoffile meditsiiniliste täpsustuste eest; Fay Zacharyle lõunasöögi ja kriitiliste märkuste eest; Sue Smileyle kriitilise pilgu ja soovituse eest lisada verevanne; David Pijawkale Jamaicat puudutavate materjalide ja poeetilise kirjelduse eest, kuidas lõhnab õhk pärast üht Kariibi tormi; Iain MacKinnon Taylorile ja tema vennale Hamish Taylorile lahkete märkuste ning paranduste eest gaeli keele õigekirja ja kasutamise kohta; ja nagu alati CompuServe Literary Forumi seltskonnale, nagu Janet McConnaughey, Marte Brengle, Akua Lezli Hope, John L. Myers, John E. Simpson­noorem, Sheryl Smith, Alit, Norman Shimmel, Walter Hawn, Karen Pershing, Margaret Ball, Paul Solyn, Diane Engel, David Chaifetz ja paljud teised – selle eest, et nad tundsid asja vastu huvi, algatasid asjalikke arutelusid ning oskasid õigel kohal naerda.