Читать книгу Lõhenenud inimkond - Джон Скальци - Страница 8

Wilson pani tähele Schmidti näoilmet, kui ta üles vaatas ja nägi teda seismas saadik Abumwe konverentsiruumi ukse juures.

„Pole vaja nii ehmunud välja näha,” märkis ta kuivalt.

„Vabandust.” Schmidt tõmbus kõrvale, et „Clarke’i” diplomaatilise kontingendi teised liikmed ruumi pääseksid.

Wilson lõi käega. „Tavaliselt mind nii varases staadiumis asjasse ei pühendata. Elame-näeme.”

„Kas sa tead, milles asi?” küsis Schmidt.

„Luba mul korrata: tavaliselt mind nii varases staadiumis asjasse ei pühendata.”

„Jõudis pärale. Noh, mis seal ikka?” Nad sisenesid koos ruumi.

Konverentsiruum oli kitsas, nagu kõik muugi „Clarke’il”. Kaheksa istekohta laua ümber olid hõivatud ja saadik Abumwe jõllitas laua otsast viimasena sisenenud Schmidti ja Wilsonit. Nood jäid seisma seina äärde saadiku vastas.

„Nüüd, kui me kõik oleme siin,” ta heitis terava pilgu Wilsonile ja Schmidtile, „siis alustame. Riigidepartemang oma lõputus tarkuses on otsustanud, et meie kohalolek Vinnedorgis ei ole enam vajalik.”

Laua ümber tõusis mörin. „Kellele nad seekord meie töö annavad?” küsis Rae Sarles.

„Mitte kellelegi,” ütles Abumwe. „Meie ülemustel on millegipärast tekkinud mulje, et need läbirääkimised toimuvad kuidagi iseenesest, ilma et Kolooniate Liit neil osalema peaks.”

„See on jama,” sõnas Hugh Fucci.

„Nii tore, et sa seda mulle teatad, Hugh,” lausus Abumwe. „Kindlasti poleks ma ise selle peale tulnud.”

„Vabandust, saadik,” ütles Fucci tüdinult. „Mida ma tahan öelda – oleme neid läbirääkimisi vinnidega nüüd juba rohkem kui aasta ette valmistanud. Ma ei saa aru, miks nüüd hoog maha võetakse ja lastakse kogu protsessil katkeda.”

„Sellepärast me täna siin väikest koosolekut peamegi,” ütles Abumwe ja noogutas oma assistendile Hillary Droletile, kes vajutas oma PDA ekraanile. „Saabunud teadete alt leiate info meie uute ülesannete kohta.”

Kõik laua ümber istujad ja Schmidt haarasid oma PDA-d; Wilson pöördus oma BrainPali poole, leidis sissetulevate alt dokumendi ja kuvas selle oma vaatevälja alumisele poolele.

„Utche?” küsis Nelson Kwok minut hiljem. „Kas Kolooniate Liit on nendega kunagi varem läbirääkimisi pidanud?”

„Kolm aastat tagasi võtsin osa nende juurde saadetud missioonist, enne kui praegusele ametikohale tulin,” ütles Abumwe. „Sel ajal ei tundunud sellest midagi tulevat. Kuid näib, et terve viimase aasta on nendega vaikselt läbirääkimisi peetud.”

„Kes seda juhtis?” küsis Kwok.

„Sara Bair,” sõnas Abumwe.

Wilson pani tähele, kuidas kõik saadiku poole vaatasid, kui ta seda ütles. Kes iganes Sara Bair oli, oli ta ilmselgelt täht.

„Miks ta läbirääkimistest kõrvale jääb?” küsis Sarles.

„Ma ei saa öelda,” ütles Abumwe. „Aga jääb ja ta meeskond jääb ja nüüd oleme meie paadis.”

„Oi vaeseke,” ütles Fucci ja Wilson nägi, kuidas laua ümber olijad naeratavad. Tundus, et Bairi tabanud ebaõnn oli piisav kompensatsioon „Clarke’i” algse missiooni ärajäämise eest. Wilsonil käis taas peast läbi, et mis saatuse keerdkäigud on küll toonud ta sinna „Clarke’ile” sellesse mitte eriti meeldivasse luuserite punti. Ent samas pani ta ka tähele, et ainus, kelle tuju üldse ei parandanud võimalus läbirääkimised Utchega üle võtta, oli Abumwe ise.

„Selles failis on päris palju teavet,” ütles Schmidt. Ta libistas sõrmed teksti kerides üle oma PDA. „Mitu päeva meil on läbirääkimiste alguseni?”

Ja nüüd Abumwe naeratas, seekord tavalisest veel naljakaugemalt. „Kakskümmend tundi.”

Tekkis surmavaikus.

„Sa teed nalja,” ütles Fucci. Abumwe vaatas teda ilmel, mis selgelt ütles, et ta selleks päevaks ette nähtud kannatusevaru on ammendatud. Fucci oli piisavalt tark, et rohkem mitte suud lahti teha.

„Millest selline kiirustamine?” küsis Wilson. Ta teadis, et Abumwe ei salli teda, nii et mis see talle ikka teeb, kui ta esitab küsimuse, mida kõik teised küsida tahtsid, aga ei julgenud.

„Ma ei saa öelda,” ütles Abumwe kuivalt, hetkeks tema poole vaadates, ja pöördus oma meeskonna poole tagasi. „Ja isegi kui ma saaksin, ei muuda see midagi selles, millega me nüüd tegelema hakkame. Meil on kuusteist tundi hüppeni ja seejärel neli tundi, enne kui utchelased saabuvad. Pärast seda sõltume nende ajakavast. Nad võivad tahta kohe kohtuda, nad võivad tahta kohtuda päev hiljem. Me lähtume eeldusest, et nad tahavad kohe läbirääkimisi alustada. See tähendab, et teil on järgmised 12 tundi end kurssi viia. Seejärel kohtume plaanide tegemiseks enne ja pärast hüpet. Loodan, et olete viimase kahe päeva jooksul piisavalt maganud, sest mõnda aega te seda ei saa. Kas küsimusi on?”

Polnud.

„Tore,” ütles Abumwe. „Ma ei usu, et pean teile ütlema, et kui need läbirääkimised lähevad hästi, siis on see meile hea. Meile kõigile. Kui nad lähevad halvasti, läheb ka meil kõigil halvasti. Aga eriti halvasti läheb neil, kes omadega õigel ajal valmis ei saa ja niimoodi kogu meeskonda tagasi hoiavad. Ma loodan, et see on kristallselge.”

Oli.

„Leitnant Wilson, palun sind hetkeks,” ütles Abumwe, kui ruum tühjenema hakkas. „Sind ka, Schmidt.” Ruumi jäid saadik, Hillary Drolet, Schmidt ja Wilson.

„Miks sa küsisid, miks meil nii kiire on?” küsis Abumwe.

Wilson nägi vaeva, et ta näol ei peegelduks liiga selgelt, et kas sellepärast kutsusidki mu vaibale? „Sest kõik tahtsid teada, aga keegi ei tahtnud küsida, proua.”

„Sest nad teadsid paremini,” sõnas Abumwe.

„Välja arvatud vast Fucci, jah, proua.”

„Aga mitte sina.”

„Ei, ma tean ka paremini,” ütles Wilson. „Aga arvan siiski, et keegi pidi küsima.”

„Hmmm,” tegi Abumwe. „Leitnant, mida sulle ütleb see, et meil on läbirääkimiste ettevalmistamiseks kakskümmend tundi?”

„Kas sa palud mul arvata, proua?”

„Peaks olema üsna ilmne, mida ma tahan,” ütles Abumwe. „Sa oled Kolooniate kaitsejõududest. Sa kahtlemata vaatad seda asja sõjalisest vaatenurgast.”

„Nüüd on sellest aastaid, proua, kui ma tegelikust sõjategevusest osa võtsin. Olin juba aastaid Kolooniate kaitsejõudude teadus- ja arendustegevuse seotud, enne kui mind sulle ja „Clarke’ile” tehnikakonsultandiks saadeti.”

„Kuid sa oled endiselt kaitseväelane? Sul on endiselt roheline nahk ja arvuti peas. Mulle tundub, et kui sa tõsiselt proovid, suudad võibolla endiselt näha asju militaarsest vaatenurgast.”

„Jah, proua,” ütles Wilson.

„Siis palun su analüüsi.”

„Miski läks perse.”

„Vabandust?” küsis Abumwe. Wilson märkas, et Schmidt on äkki tavalisest tunduvalt kahvatum.

„Läks perse,” kordas Wilson. „Kees sitaks. Tõmbas türa ribadeks. Asenda see endale sobiva metafooriga, et asjad läksid väga viltu. Sellest arusaamiseks ei pea sul olema sõjalist kogemust; see käis peast läbi kõigil siin ruumis. Ükskõik mida Sara Bair ja tema meeskond pidid tegema, läks neil asi käest ära, ja mis iganes põhjusel peab nüüd Kolooniate Liit olukorda päästma, meie oleme viimase hetke viimane asendusvõimalus.”

„Ja miks meie?”

„Sest sa sobid selleks,” ütles Wilson.

Abumwe õhuke naeratus tuli tagasi. „Kui ma oleksin tahtnud, et mul persest suitsu hakkab tõusma, leitnant, oleks mulle aidanud sellest su sõbrast siin.” Ta osutas Schmidti suunas.

„Jah, proua,” sõnas Wilson. „Antud juhul ma mõtlesin seda, et me oleme lähedal hüppedistantsile, nii et meid on võimalik sinna kohale saata, sul on mingi kogemus Utchega ja kui sa läbi kukud – ja sa tõenäoliselt kukud, sest oled viimse hetke asendus –, oled sa diplomaatilises hierarhias piisavalt madal topis, et juhtunu annab su ebakompetentsusele taandada.” Wilson vaatas Schmidti poole, kes nägi nii välja, et variseb kohe kokku. „Jäta, Hart. Ise ta küsis.”

„Küsisin jah,” ütles Abumwe. „Ja sul on õigus, leitnant. Aga ainult pooleldi. Teine põhjus, miks nad meid valisid, oled sina.”

„Vabandust?” Wilson oli siiralt imestunud.

„Sara Bair ei kukkunud ülesandega läbi, ta kadus,” sõnas Abumwe. „Koos kogu oma diplomaatilise esindusega ja Kolooniate kaitsejõudude fregatiga „Polk”. Tema ja laev kadusid. Jäljetult.”

„See pole hea,” sõnas Wilson.

„Sa kordad vaid ilmset,” märkis Abumwe.

„Ja kuidas mina siin mängu tulen, proua?” küsis Wilson.

„Pole usutav, et „Polk” lihtsalt kadus, arvatavasti see hävitati. Sa pead selle musta kasti üles otsima.”

„Must kast?” küsis Schmidt.

„Andmesalvesti,” ütles Wilson. „Kui „Polk” hävitati ja must kast selle üle elas, võib see meile öelda, mis juhtus laevaga ja kes seda ründas.”

„Ja ilma sinuta me seda ei leiaks?” küsis Schmidt.

Wilson raputas pead. „Need on väikesed ja nende lokaatorid ei lülitu sisse enne, kui on vastu võtnud just selle laeva jaoks mõeldud krüpteeritud signaali. Militaarklassi krüpteeritud signaali. Selleks on vaja väga kõrget turvaluba. Neid ei anta kellelegi ja kindlasti mitte kellelegi väljaspool Kaitseväge.” Ta pöördus Abumwe poole tagasi. „Aga neid ei anta ka mingile suvalisele leitnandile.”

„Siis olgem õnnelikud, et sa pole mingi suvaline leitnant,” lausus Abumwe. „Mulle teatati, et kunagi su teenistuskäigu jooksul oli sul väga kõrge turvatase.”

„Olin osa meeskonnast, kes tegeles BrainPali turvalisusega. Jah, aga sellest on aastaid. Selle taseme turvaluba mul enam ei ole.”

„Praeguseni.” Abumwe noogutas oma assistendile, kes vajutas oma PDA-d. Wilsoni nägemisvälja serva tekkis kohe sidet näitav märgend. „Nüüd on.”

„Okei,” ütles Wilson aeglaselt ja uuris saadud turvaluba. Hetke pärast sõnas ta. „Saadik, ma arvan, et sa peaksid teadma, et selle turvaloaga käib kaasas täitevvõimu tase, mis sisuliselt tähendab, et oma missiooni täitmiseks on mul õigus anda käske „Clarke’i” meeskonnale.”

„Ma soovitaksin sul mitte seda privileegi kapten Colomaga proovida,” sõnas Abumwe. „Ta ei ole veel kedagi õhulüüsist välja toimetanud, aga kui sa teda käsutama kukud, võib ta sulle erandi teha.”

„Ma pean seda meeles,” ütles Wilson.

„Pea. Vahepeal oled sa juba kindlasti jõudnud lugeda, et su ülesanne on leida must kast, dekodeerida see ja välja uurida, mis „Polkiga” juhtus.”

„Nii see on, proua.”

„Minu ülemused on mulle mõista andnud, et selle musta kasti leidmine on sama tähtis või isegi tähtsam kui meie läbirääkimised utchelastega. Selleks on mul palutud sulle abi anda.” Ta noogutas Schmidtile. „Ma ei vaja teda. Ta on sinu.”

„Tänan.” Wilson pani tähele, kui valulik oli ta sõbra ilme, kui ta ülemus ta niimoodi tähtsusetuks tunnistas. „Temast on kasu.”

„Parem oleks,” ütles Abumwe. „Sest, leitnant Wilson, see hoiatus, mille ma oma meeskonnale andsin, kehtib sinu puhul kahekordselt. Kui sa läbi kukud, on missioon läbi kukkunud, isegi kui mina hakkama saan. Mis tähendab, et ma võin sinu pärast ebaõnnestuda. Ma võin olla piisavalt madalal diplomaatiliste topiste rivis, aga ma olen piisavalt kõrgel, et kui ma sind lükkan, siis seda kukkumist sa üle ei ela.” Ta vaatas Schmidti poole. „Ja ta tapab langedes ka sinu.”

„Arusaadav, proua,” sõnas Wilson.

„Tore. Veel üks asi, leitnant. Püüa see must kast kätte saada enne utchelaste saabumist. Kui keegi üritab meid kõiki tappa, tahan ma sellest teada enne meie läbirääkimispartnerite kohalejõudmist.”

„Ma teen oma parima.”

„Sinu parim tõi sind „Clarke’ile”,” ütles Abumwe. „Katsu paremini.”